Saun on tänase seisuga tegelikult juba lammutatud. Ja arvestades seisukorda sai uskumatult palju seinapalke täiesti kõlbulikuks tunnistatud, läbi olid peamiselt alumine topeltvöö (täies mahus) ja 5/8 ülemise vöö palkidest. Ilusti aga olid säilinud vanaisa ehitatud 3 ülemise vöö palki, mis omavahel haakjätkudega ühendatud, samuti pooled laelauad, 1 aknapiit, välisuks piitadega ja pööninguluuk ning hulgaliselt seina püstpalke. Kahju ainult, et kui vööd ja nurgapostid on tappühendusega tehtud, siis ülejäänud seinapalgid on kõik naeltega kokku löödud, seega naelte väljakiskumise töö sai hetkel küll edasi lükatud. Valdav enamus tellistest on samuti veel täiesti kõlbulikud täies suuruses. Kokku sai kogutud ka palkide tihenduseks vahel olnud takk (5 ämbritäit), mida saab edukalt nüüdsest kasutada näiteks aida palgivahede tihendamiseks, aga ka mujal.
 |
| Teise päeva algus |
 |
| Ülemise vöö nurgatapp |
 |
| Vahelae seisukord |
 |
| Vahelae talade tapid |
|
 |
| Viimase päeva algus |
|
 |
| Valmis |
 |
| Peaks olema vana saunalava redel, hästi säilinud |
Tunnistan, et ehitaja on oma vanuse kohta püstitanud väga huvitava hoone (ehituskonstruktsioonilt), mida ma alles nüüd märkan...
ReplyDeleteEnega sama arvamus. Tappidega tehtud puitkonstruksioonid ongi palju parema väljanägemisega ja ilmselt ka tugevamad. Samas muidugi palju rohkem aega kulub nende tegemisele.
ReplyDeleteSee redel tegelikult ei olnud algselt saunas kasutusel vaid kuskil vana maja pööningul (vist rehetoa peale ronimiseks).Sauna sai see redel toodud umbes sel ajal kui ma käisin ülikoolis. Usun, et see redel on pärit kuskilt esimesest eestiajast.
Enno