Search This Blog

Sunday, January 10, 2016

Käokell valmis!

Tervist!

Vaatamata sellele, et pole küll saanud mahti siia väga ammusest ajast kirjutada, on see blogi mõtteis sedavõrd armsaks saanud, et kogumiku täiustamise eesmärgil on hea siia vahepealset kirja saada. Kuigi kell on juba ca aasta aega tiksunud ja seadistatuna aega näidanud, oli eilne päev, 9.01. 2016 tähendusväärne, kui otsustasin aega võtta selleks, et kell lisaks tiksumisele ka viled-helid tööle saaks.

Mis vahepeal käokellas siis toimunud?

  • Hr Puulõhkuja on ammu valmis koos küttepuude ja lõhutava pakuga, endiselt heas tujus oma laia naeratusega (märkimisväärne eestlaste puhul)
  • viimistlesin põletusega katust, kaevu, maapinda
  • lisasin autori nime
  • seadistasin ja õlitasin
Kuigi kägu arvab, et lahtiste uste päev on alustuseks parem, siis usun, et sisseelades hakkavad ka uksed ja kogu vilede ja pommide koor käima nagu kellavärk.

Siin mõned omadused uuest kellast ja punktid tehtud projektist.

Liikuvad objektid:
  1. Täielikult renoveeritud kellamehhanism (puhastatud, vahetatud vigaseid hammasrattaid, õlitatud)
  2. 1 täielikult taastatud puidust vile, 1 vile ehitatud nullist uus näidise järgi
  3. Tammepuidust nikerdatud uus liigutav kägu (tiivad ja nokk) koos pesaga
  4. Vesiratas koos kellalt jõudu saava liigutava mehhanismiga
  5. Tornitipp koos liikuva kellukesega
  6. Ise leiutatud öine helidevaigistussüsteem
  7. Varjualune koos päikesepaneeliga ja peidetud patareiga, mis toidab kellaosutite kohal olevat LED tulukest
Staatilised puidust nikerdatud objektid:
  1. Majakujuline kellakast (koos maakivi vundamendi, kalasabatapiga palkseina ja kimmkatusega)
  2. Nikerdatud numbrilaud, laka luugid, vintskapp, katusealuse tugipost + tala, sarikad, aknad, korsten, hobuseraud seinal, bambuse kujuline vihmaveerenn
  3. Helide kostumise parendused - "vent võred" seinas ja heli liikumise kanal tagumises küljes
  4. Kuusepuud
  5. Karu
  6. Lendu tõusev kotkas
  7. Katusega kaev koos liikuva vända ja ämbriga
  8. Puulõhkuja koos eemaldatava kirvega
  9. Puude lõhkumise pakk
  10. Küttepuud riidas
Ühest küljest on selle projekti tegemine olnud perfektsionismi saavutamine ja entusiasmi järgimine, teekond puitnikerduste professionaalsuse suunas, teisalt on iga detaili tegemine olnud erinevate sümbolite tähtsustamine:
  • Majakujuline kell - inspiratsioon kõige eksklusiivsematest käokelladest Saksamaalt. Ma lihtsalt armastan puitmaju, ja kodu... ja seda keskkonda, mis sellega kaasneb
  • Kuused ja karu - inspiratsioon oma suvilast, usk loodusesse
  • Lendu tõusev kotkas - suvilakoha talunimi - Kotka. Usk liikuma panevasse jõusse. Ühtlasi ka võimas lind ja esimene 3-mõõtmeline puukuju
  • Maakividest katusega kaev - sarnane, nagu suvilas. Vee olemasolu kujul, mis ilmestab kodust taluõue keskkonda.
  • Puulõhkuja - usk oma kätega töö tegemisse
  • Tappidel seisev tornitipp kellukesega - usk puutöösse kui kunsti, usk tappidesse kui inimvõimesse, mida ei asenda uued tehnoloogiad
  • Korsten - usk naturaalsetesse hoone tehnosüsteemidesse (kamin ja ahjud)
  • Päikesepaneeli toitel töötav LED valgustus - usk taastuvenergia võimekusse
  • OMA pesas istuv liigutav kägu - Usk, et ehk ka iga kägu (loe: inimene) jõuab ükskord sinnani, et on olemas oma pesa ja elatakse rahus sellega, samal ajal tunnustades ümbritsevate inimeste saavutusi. Samuti oli käo ehitus puhas fanatism liikuva kuju meisterdamisest
  • Viimistlusena silmas peetud looduslikku lähenemist - põletamise erinevad varjundid.
Projektile kulunud aega on raske hinnata, kuna tegemise ajal on palju ja väga pikki pause olnud. Alustatud sai projektiga 1. veebruar 2012 ja hinnanguliselt on selle ligi 4a jooksul kulunud tunde tunde järgi ca 1000h kanti. Aga kõige hinnalisem on olnud selle juures protsess ja mõtted-ideed, ning oma enese areng.




Ja alguse sai see kõik siit:
http://rohelinekuld.blogspot.com.ee/2012/02/kaokell.html

See on olnud ja jääb ilmselt mõneks ajaks kõige suuremaks projektikaks, mis seni tehtud. Tunne on uskumatu! :)

Sunday, February 9, 2014

47. osa Käokell - Puulõhkuja võtab vormi

Peale päris pikki tunde on viimaks ühest puiduklotsist saanud juba äratuntav kuju. Eelkõige on aega võtnud mõlemas suunas peiteldamine, mis on suhteliselt tiheda puidu, vahtra, puhul olnud üsnagi aeganõudev. Nii ühtepidi kujusse lõikamine kui teisest küljest. Raskendas ka muidugi asjaolu, et sümmeetria näiteks jalgade puhul puudub, seega tuleb igast küljest asja erimoodi vaadelda. Ja muidugi mida rohkem harilikku pliiatsit iga nurga ja tahu peal, seda hõlpsam on töödelda onu kujutlusvõime läbi.




Viimane kolmandik ajast, mil ma selle kallal olen mässanud, on tulnud 100% improvisatsioonina. Ehk peale umbmäärase kuju kätte saamist olen edasi ilma abistavate piltideta teinud. Kuigi erinevaid pilte läbi surfates tuleks ehk lõpptulemus autentsem, kuid tunnen samas, et improvisatsioonile peab jääma ka mingi ruum. Ja see ei peagi olema niivõrd täpse "näoilmega", et oleks isikuna tuvastatav. Ta on onu puulõhkuja.
Hetkel arvan, et pea on peaaegu põletuseks valmis, ehk suuri kujumuutusi enam ei tohiks tulla. Viimistlemata on aga täielikult keha, käed ja jalad ja ehk ka kiiver (mis näeb küll rohkem baretina välja). Kätega aga on kõige suurem probleem, sest tihe lülipuit on just sattunud käte piirkonda ja ligipääs on sopistuste tõttu üsna keeruline. Algne mõte oli ka kontsentreeruv väsinud ja samas jõuline nägu joonistada onule ette, aga eks näis, kuidas niivõrd väikse detaili peal välja kukub.
Käte vahele tuleb siis aga veel meisterdada üks kirves. Ja loomulikult löömisepakk ning väike õlu ei tohiks ka puududa õige töömehe tööpiirkonna raadiusest. Kuidas aga vähese vaba aja kõrvalt asi edasi edeneb, üritan igal võimalusel teada anda.