PVC katusekate

Mõtlesin, et kui eelmise ja järgmise nädalavahetuse teemaks on selgelt PVC katuse paigaldamine, siis panen ka teistele huvilistele siia üles mõnda uut lugemiseks ja teadmiseks sellest materjalist.

Ja mul on kirjeldamatult hea meel, et ma lähen reede hommikul sinna samma objektile tagasi, oma plaate kallistama. Plaanis on:

1. katuseplaadid lõpuni paigaldada
2. tänu Ennole - keskmiste sarikate ühendamine konstruktsiooni jäigastamiseks
3. hoone diagonaaltoed
4. pean enda aknarestaureerimise projekti raames lõikama kummalise 60x110 mõõdus prussi alumise aknapiida jaoks
5. materjalide jääke peaks töötlema, palju nimetut materjali on kuurist üle jäänud, mida ei anna seal enam eriti kasutada - leidma uusi ideid
6. ja kui peaks tõepoolest aega üle olema, siis ka ilmselt põrandalahenduse otsimine

Seinteni hetkel ei torma. Esiteks pole veel kindlat plaani mis ja kuidas, teiseks on otstarbekam saada katus peale, põrand alla, et saaks puid juba sisse hakata tooma. Küljed saab kas või talveks koormakattega kinni katta.Pean tunnistama, et kohalikule maaonule on mul veel hoone- ja asendiplaan tegemata - kulgeb ka vist lumisesse perioodi.

Seoses vana mootorsae rivist välja minekuga on mul üle jäänud ka üks täiesti uus 13 tolline, 325 sammu ja 1,3mm soonega mootorsaekett. Võin seda huvilistele pakkuda.

Kuna ilma lubab tõesti veel nii ilusat ja sooja, siis ma ei raatsi kuidagi sisetingimustes tööd teha, sestap liiguvad woodcarvingud ja nikerdamised pisut tulevikupoole.

Puukuur saab varju alla

Kuigi on läinud päris tublisti aega juba katuse peale saamiseks, ja ta pole endiselt valmis veel, on enesetunne siiski märkimisväärselt hea. Nüüdseks on teha jäänud vaid veel see, et 9 plaati on peale vaja upitada ja ära kinnitada. See vahepeal pooleldi ulmelisena tundunud plaan 2011 aastanumbri sees katus peale saada on käega katsutaval kaugusel. Plaatide kinnitamiseks läheb veel ca 0,5 tööpäeva vaid, max 1 päev. Hea tunne on see, et kui midagi suurt oled lubanud ja sellega vaatamata tagasilöökidele ja suurtele viivitustele, ent samas tänu pikkadele tööpäevadele on see kõik vilja kandnud. Aga tegelikult ei tasu hõisata enne õhtut ja räägin parem kõigest lähemalt.
Seda nädalavahetust sai alustatud taas roovlattide lõikusest, kuid erinevalt eelmisest korraks oli minu kaaslaseks vähe tõsisemat sorti palk. Ehk siis jämedamast otsast küündis ligemale 30 cm-le. Laupäeva hommikul siis entusiastlikult mõtlesin, et lükkan kiirelt saeraami peale ja hakkan lõikama. Aga noh, mida ei lükka, see on palk. Pealegi häirib mind nüüd juba rohkem see, et ma ei saa oma saeraami peal üle 3,1m palki lõigata ja kui tõesti selline situatsioon on (nagu praegusel juhul 3,6m), siis pidanuks palki keset lõiget edasi nihutama, mis on ülimalt raske nii füüsilises mõttes kui ka täpsuse mõttes, sest lõige ei tule üsna kindlalt enam nii sirge.
Olukord tundus juba üsna lootusetu, ideid väga polnud ja lühike aeg muudkui voolas. Ning tuligi viimane päästev mõte, millesse ma suhtusin äärmusliku umbusuga - joone järgi pikipalki lõikus. Panen siinkohal üles ka kohe oma esimese pikipuulõikuse käsitsi, ilma igasuguse jooneta:

See on nii "kaheksas" (propelleris / kaardumine), kui ka alustatud ühest otsast ja lõpetatud diagonaalis teises otsas. Mõõdulindiga pole väga tehagi midagi, sellest palgist asja ei saanud.
Ning sellest suurest eelarvamuslikust pessimismist hoolimata tõmbasin joone ette ja hakkasin vähe haaval lõikama. Ja ma pean tunnistama, et ma poleks unes ka nii ilusat, sirget, ühtlast lõiget oodanud, sh veel see, et plank saaks ühtlase paksusega teiselt poolt ka, tuli saega käsitsi reguleerida:

Ja siis plangud tavapäraselt tuntud tehnika järgi omakorda 5x5 roovlattideks, ent erinevalt eelmisest nädalavahetusest said seekordsed roovlatid täiesti täisnurksed ja ühtlased. Kogemusi ikka koguneb.
Edasi on juba oluliselt lihtsam. Tuli keskmine sarikas veel keskele toetuma panna ja roovitus peale:

 Lühema sarikaosa katus on peaaegu kaetud. Ja tegelikult läheb üldse plaatide kinnitamine väga kiirelt, nii, et siin mingit märkimisväärset ajakulu enam ette näha pole.
Küll aga on tegemata veel hoone diagonaaltoed, mis tuleb kindlasti ära teha, kui katus peal, et minimeerida hoone kõikumist. Peamine kõikumise allikas on püstpostid ja nende vahelised horisontaal- ja diagonaaltoed. Katuse konstruktsioon on kokkuvõttes vägagi kompaktne saanud ning roovlatidki ei paindu suurema koormuse all enam tänu keskmisele sarikale.
Lisaks, kui kellelegi peaks arusaamatuna tunduma, miks ühelt poolt on roovitus üle sarika praktiliselt olematu, siis tegemist on jätkuva projektiga ja puukuuri osa kõrvale tuleb veel masinate / tööriistade / materjalikuur.

Ning veel tahaks üles panna mõne üksiku pildi oma koolis kaua-kaua meisterdatud kipsitöödest. Kahuks aga on fotovälk palju loomulikkust ära röövinud, kuid midagi on siiski näha:

See kell ei sobi mu meelest stiililiselt üldse enam koridori ning peaks vabast ajast (mida ei ole) peiteldama midagi huvitavamat, mis lõviga kokku läheks, kas siis midagi looduslikku või antiikset. Kõik ideed on teretulnud :)

Nädalavahetus taas suvilas

Oma ea ära elanud vana mootorsaag on nüüdseks jõudnud sinna, kus ootavad teda uued noored, kellega oma vanu päevinäinud kogemusi jagada. Ehk teisisõnu tunnistati kahjuks vana pisikese mootorsae remont niivõrd kalliks, et sel polnud mõtet. Loodan, sõber, et sul on nüüd uued toredad kaaslased. Aitäh Sulle, et oled minu käes ennast ületanud.


Sedavõrd on nüüd teisel sõbral rohkem tööd, aga mis sellest, ta on nõus selle elujõuliselt täitma. Küll aga läheb palju aega keti, saelehe, tähiku vahetamiseks ning saeraamile ühendamiseks, aga tuleb ise tubli olla.

Sel nädalavahetusel läks meeletult palju aega roovlattide valmistamisele, mis algas kõigepealt puu valikuga metsas. Ja praktiliselt pool päeva kulus sellele, et saada ühest palgist roovid kätte, sest lõikeid on palju. Siinkohal sain ka tunda seda, et kui palgi jämedus kulgeb juba pealt 20cm ja on sealjuures veel suhteliselt suurte ja tihedate okstega, siis on sael ikka tihtipeale võhm väljas, et sellist läbi järada. Sain veel tunda seda, kuidas mu leiutatud saeraam hakkab järjest rohkem nõudma täiustuste järele.
Esiteks on suureks puuduseks see, et kui palk on üle 3m pikk, siis tuleb keset lõiget palki nihutada, mis on täiesti loogiline, et ajab sassi kõik mõõdud ja kõrgused ning lõige saab kokkuvõttes ebatäpne ning samuti läheb mõttetult palju aega.
Teiseks on palkide sinna üles tõstmine ülimalt raske töö ja selja murdmine mõne suurema kännuga ei ole küll mingi küsimus.
Kolmandaks on palgi fikseerimise süsteem pisut kohmakas. Hargid hoiavad küll jube hästi kinni, aga nad võiks lihtsamini liikuda ja kinnitatavad olla. Et ei peaks puuprahti ja -koort täis keermelatte 17. võtmega kogu aeg kruttima.
Aga see kõik jääb vist selliseks talve nokitsemiseks, kui pole hooaega, et kiirelt vaja midagi kasutada.

Aga tagasi roovlati lõikuse juurde tulles:

Umbes nii peaks olema jaotatud siis üks harilik priskemat sorti palk. Algul nn horisontaallõiked servamata plankudeks ja pärast  eraldi vertikaalid. Kuigi see kõik pole nii lihtne nagu siin tundub ja materjali kulu on samuti mootorsaega lõigates suhteliselt suur, aga alternatiivid puuduvad.

Lõigates küll need lõiked nii kõverad ei tundunud, kui siin pildi peal :D. Täiesti ilusad olid, ma veel rõõmustasin, kui head lõiked tulid. Käsitsi, 3,6m pikk ja joone järgi vaid. Ent peale seda mässamist said roovid ikka lõpuks peale. Arvata oli, et sarikate vahe (3m) on väga suur ja need roovid võivad läbi painduda ja nii oligi, tuli siis ka toetav lisasarikas keskele rajada ja need kõik ära toestada. Pigem toestada praegu, enne katuse panekut ja lumeraskust, kui pärast, mil katus juba sisse vajunud on.

Lisasarika jaoks tuli siis harjast vedada kõigepealt horisontaaltala (mida saan kasutada ka teise poole toestamiseks), sinna peale sarikas ja alumine ots toestaga väikse prussijupiga horisontaaltoele.
Õilsad eesmärgid, mis tahaks veel jõuda ära teha aastal 2011:

• teise poole roovid koos toestusega
• katus peale (plaadid juba olemas ja valmis)
• diagonaaltoed hoonele (sest hoone kõigub hetkel üsna arvestatavalt)
• seinad tuleb ilmselt katta koormakattega, sest sinnani ei jõua
• (põranda lahendus - talad on iseenesest olemas ja kooritud)

Seniks aga jään uut nädalavahetust ootama, sest mulle ei meeldi kohe üldse mitte pooleli olevad asjad ja hetkel on seis tõeliselt lahtine. Mingid palgid vedelevad veel kuskil ja ootavad töötlemist, roovide panek on pooleldi tehtud ja keskmist sarikat teisele poole veel polegi. Ning kokkuvõttes ootavad katuseplaadid juba uut asupaika endale.

Mõni päev peaks tegema ka fotoreportaaži koolis toimuvast - ehk üsna suureks projektiks osutunud akna restaureerimise, mis on otsast lõpuni algosakesteks võetud. Vaja oleks mõningad aknaraami osad ise uued teha, mõningaid liimida ja parandada. Suures osas on tegemata veel metallnurgikud, mida ma entusiastlikult kunagi alustasin, aga pole aega saanud, et neid edasi nikerdada. Samuti on puudu metallhaagid, haakide konksud. Akna piidad ja "karniisid" on töös. Tahaks väga juba varsti kokku hakata panema üle käidud detaile. Tahaks näha seda terviku pilti juba, kus pole ühtki kohta, mis poleks üle käidud.

Järjekordne uus projekt

Nimelt on üks tootearendus jõudnud niivõrd kaugele, et julgen seda projektiks nimetada, mis tasapisi iga päev enda kallal uusi toiminguid nägema hakkab. Tegemist on nii paljude lemmikute - õllega ja nimelt puidust õllekapp.

Pärast meeletult pikka ja aeganõudvat arvutustööd, leiutasin endale kõigepealt Exceli tabeli, kus on kõik võrrandid sees ja vastavalt andmetele saan teha just sellise, nagu vaja. Eesmärgiks sai võetud, et kapp mahutaks vähemalt 1 Pindi, sestap peab ruumala jääma ligikaudu 0,6L kanti (et ka 1 pindi sisse valamise puhul ei peaks pingutama, et kuhja peale valada. Teiseks peaks jääma see ka normaalsetesse mõõtmetesse, et poleks liialt lai, ega ka liiga kõrge ja peenike.
Asudes asja kallale, viskan siia esiteks mõne arvutuse:

Exceli tabel sai isegi päris asjalik, kuigi ega see on vaid nii tehtud, et ma ise aru saaks :). Keeruline on seda seletada ja samuti oleks ka kindlasti olnud koondvalemid olemas, millega kohe kõik teada saada. Aga kuna ma gümnaasiumis otsustasin mitte nii sügavale laskuda matemaatikas, eks siis nüüd pean ise pusima.
Asusin ka ühtlasi juba asja kallale ja lõikasin pulgad juba välja:

...ning lihvisin ka nurga alla. Tõsi, rellakaga lihvides (mis on kõige kiirem küll), ei anna see kohe üldse head effekti ja tuleb palju kõverusi sisse, mida selle projekti puhul kohe kindlasti lubadad ei saa. Tuleb täppisarvutused reaalsusesse tuua ja üle lihvida nii, et asi oleks hea.

Kokku pannes on nagu, et praod on väga väga suured ja sellisena ei tule see kõne allagi. Mõtlesin ka, et ehk oleks ketassaega neid lippe parem lõigata - saab kohe vastava kraadi all lõigata ja nii nagu vaja, kindlasti tuleks ka sirgemad ja täpsemad lõiked ning kraadi alla lihvimise tööd ei peaks ka teostama, ent materjali kulu oleks suurem. Kahjuks mul ketassaage pole ja mingi kompromisslahenduse käigus tuleb hankida endale mõneks ajaks ketassaag, et teist samasugust teha. Selle, esimese kapaga aga lähen edasi sellisena nagu ta on - vead tuleb ära parandada.
Tõenäoliselt saab see projekt olema kõige täpsem ja keerulisem, mida varem teinud olen, woodcarving on pigem loovtöö ja seal täpsus suurt rolli ei mängi.

Nädalavahetus

Tegelikult oleks siinkohal paslik alustada nädalavahetuse kirjeldamist hoopis selle enneolematu emotsiooni jätkuga:

Omanäoline mees. Ebareaalne on see keskväljamootor, see võiduvärav, see mängumuutus, mis temaga alati kaasneb, ainult selle vahega, et ta on reaalne.
Ning mõne sõnaga ka töisest ja tihedast ehitusest, või mõne pildiga...
Sarikate paigaldus. Sai otsustatud kõige esimese idee kasuks, ehk siis saltbox roof kasuks. Mis kujutab endast seda, et jagasin vastavalt 1/3 ja 2/3 hoone ning see on tõenäoliselt üks kergemaid lahendusi nimelt lääne tuulte, kui ka lume raskuse vastu. Kui olnuks ühepoolne katus, siis see eeldanuks üle 5m pikkuseid sarikaid ja nende lõikamine mõõtu on suur aja ja materjali kulu, samuti polnuks ta nii tugev ning katusenurk oleks jäänud liialt väikeseks või eeldanuks see suuremat materjali kulu (oluliselt pikemad püstpostid). Samas oli ka huvitav läbi kogeda sellise katuse ehitamise juures kaldenurkade ja pikkuste sobivuse. Praktilise külje pealt hoiab ta läänetuuled hästi kinni, omab pikemat räästast sinna poole, lume raskusele peaks samuti just selline parermini vastu pidama.

Saeraam osales sarikate pikilõikusel - tasandusel

Uskumatult aega võtab tappide meisterdamine. Ja eriti muidugi kui mootorsael peab piki- ja risti ketti vahel vahetama olukorra sunnil. Samuti röövis palju aega konstruktsiooni toestamine tööde ajal. Eks sellist viisi ehitamine võtagi kaua aega, kui lähtekoht on mets ja sihtkoht on tapitud sarikas.

Ehituslik viga

Lubasin siia ära mainida ühe vea, mis eelmise aasta sügisel, talvehakul sai tehtud. Nimelt:
väligrillile oli vaja hädasti peale katust - varjualust, kuna tegemist on tavaliste savitellistega ning kui need pideva ilmastikuga kokku puutuvad, siis ei ole neil kuigi palju eluiga. Seda enam, et ligi 50% grillist asus enne lageda taeva all.

Mõeldud-tehtud, üsnagi keeruline ja omapärane konstruktsioon, kuid see kõik on vastupidav ja täidab oma rolli ideaalselt. Pisut rumalasti sai aga lahendatud üks roovlatt, mille vahe korstnaga jätsin marginaalse 1-2cm. Ei mõelnud selle peale, et:
1) see lisavarjualune ei toeta kaugeimast otsast otseselt maha, mis tähendab et kogu jõuõlg on teisel varjualusel. Sel oli ka oma põhjus - võita ruumi selle all ja mitte teha ruumi kinniseks ja raskesti läbitavamaks.
2) vihmavee ärajuhtimissüsteem sai tehtud korralikult, ent laastudega sai ümber korstna ilusti kõik kinni laotud
3) kui katusele langeb raskus, siis see sama jõuõlg, surub kogu konstruktsiooni lisavarjualuse poole, mis sellest, et põhivarjualune on suurem ja massiivne, ent ometi kõik annab liikuda mingil määral.
Ja nii läkski. Kui lumi hakkas juba sulama aprilli kuus ning üle poole meetri paksusest lumekihist sai läbivettinud vaip, vajutas see niivõrd peale korstnale, et miski pidi lihtsalt järgi andma:

See viga sai nüüd küll kõrvaldatud, et roovlati sai töödeldud omajagu ning ühendus korstnaga elastsemaks (plekid ümber), mis pole küll niivõrd ilus lahendus, aga ehk aitab. Kõige paremini aitaks muidugi toed, aga ehk saab teisiti ka veel hakkama. Suurema varjualuse toestust sai samuti tugevdatud.

Maadlen konkurentidega

Siis, kui mina väidetavalt Ungaris päikest võtsid, töötasid minu konkurendid suure hoolega ja paraku olen mina selle võistluse kaotaja. Nimelt:

nemad on minu eest palgikoorimistöid teinud vahepeal usinasti. Mis seal ikka, järgmine kord tasub targem olla ja endal see töö nende eest ära teha. Nemad neid palke pärast enam ei vaja, küll aga mina. Üks viga muidugi, mida tasuks alati vältida selliste juhtumite puhul on see, et toored palgid tuleks kohe ära koorida (sest esiteks on see ka oluliselt kergem töö siis) ja jumala eest ei tohiks jätta neid maad ligi. Küll aga maas nad ei lebanud, siis peaks sättima nad maast oluliselt kõrgemale.

Palgikoorimisega sai aga suur osa nädalavahetust mööda saadetud, kuna konstruktsioonide kallale poleks nii või naa jõudnud, siis on üks tüütu töö vähemalt nüüdseks tehtud.
Lihtne tõde koorub siit - kooreüraskitele meeldib koor, mulle mitte, aga kohustuslikud tööd tuleb ka ära teha.

Kui ma jõuan millalgi, siis tahaks panna siia üles ka ühe teise konstruktsioonilise ehitusvea.