Pudi-padi vanast ajast

Mõtlesin, et olen pisut tubli ning kogusin kokku mõned üksikud tööd, millest mul on pilte olemas.

Alustuseks panen üles hingelähedasest "woodcarvingu" teemast midagi.

See on minu elu kõige esimene peiteldustöö. Eesmärgiks oli "ZAZ" auto võtme imitatsioon üsna reaalsel kujul. Süvendisse sai peiteldatud kõik ümber tähtede siis (see on ametliku ZAZ embleemi pealt). Ei olnudki see väga palju aega tagasi iseenesest - 2009 oktoober-november.

Järgmiseks panen üles samuti autoteemalise omapärase karikatuuri:

Pole vist vaja seletada, millega tegu. Selle puhul proovisin siis ära mitte peitelduse, aga süvendite lõikamise effekti. Tegelikult on see embleem siis kleebitud selle külge:

Uus omanik ise lubas ka asja siia üles panna. Tegemist siis karikatuuriga uuele auto omanikule. Peaks kujutama lihtsat siduripedaali, mis on tõelistele "esimese-auto-pidajatele" eriti hingelähedane tavaliselt.



Siis veel esimestest töödest midagi, tegemisaeg oli üsna peale ZAZ märki. Kujutise tähenduses pole ilmselt väga midagi kahelda. Tõsi, see ei ole just kuigi hästi välja tulnud ja võib lugeda ka poolikuks, sest seda annab veel remontida.

 

Siis, kui ma juba aimasin, kuhu kooli ma lähen

Need kolm käivad koos sellepärast, et need on ühe plaadi peal kõik. See plaat siis peaks justkui tähistama minu hobisid. Mõte oli hea, aga teostusest pole väga midagi rääkida. Puu valik oli halb, kogemusi oli too aeg veel väga-väga napilt ja see oli ka ühtlasi aeg, kus harjutades sain järjest rohkem aru, kui peen töö see on - mida täpsemini ja ettevaatlikumalt teed, seda vähem jääb pärast viimistleda. Esialgu tegin suurest vaimustusest just vastupidi...


Ja siis tagasihoidlik kogus erinevaid riiuleid, mööblit jms kasulikke vidinaid:

Seinakell "Käekell" 2008 talv/kevad

Paberrätikuhoidja lillepoti alusena (2007 vist)

Potikaane riiul koos lisakonksudega kasutuses :), valmistamise aeg: 2008 kevad

Maitseainete jms riiul, valmistamise aeg: 2008/2009

Siis on üks WC paberi rulli hoidik veel :), 2009 ilmselt aastaks.

Kui kodus hakkan nüüd mööblit vaatama, tuleb meelde, et on tehtud veel mitmeid suuremaid ja väiksemaid riiuleid ja töö- / arvutilaudu. Kahjuks nendest pilte pole, kuigi ega nad on ka üsna tavalised, ei midagi metsikult erakordset või põnevat.


 Haha, siis leidsin veel ühe igivana pildi. 15a poiss mootorsaega elu esimest puuskulptuuri tegemas. Ühest murdunud kastanioksast tekkis säärane tükk, mis nägi väga jalalaba kujuline välja, seda tuli täiendavalt tublisti töödelda.
Põnev on selle hobi algusjärk ka selles mõttes, et seda kastanioksa tükeldades sai kõik lõkkesse viidud ja kui see (viimane pakk) oli peaaegu söestuma juba hakanud, avastasin, et see näeb täpselt välja nagu jalg. Ja sellest hakkas huvi edasi arenema. Kahjuks pole valmisproduktist pilti leidnud.

 

Ja siis veel vähest mootorsae-kunsti:

 

See on siis 15 minutit ja 10 krooni maksev taburet enda tarbeks. Lihtsalt üks katsetus. Sääraseid mootorsaega tehtud pakust taburette jms lihtsamaid esemeid on tegelikult suvilas lademetes.


Niisiis... Pisut imelik see postitus sai, aga midagi on siiski üles märgitud. Kui nüüd mõtlema hakkasin ja pilte kokku ajasin arvutist, siis meenus ühtlasi veel tohutult asju, mida tahaks üles märkida, aga nendest pole pilte. Siia sai praegu ilmselt üks murdosa vaid.
Samuti pole mootorsaag mulle ka nii võõras ese - 15 aastaselt väikse palkmaja ehituse pildid ja tööd peaks ka siia üles täheldama, aga seda täiesti uue teemana.

Koera jätk

Kaua-kaua pole midagi siia taas üles pannud. Tihtipeale on selliste töömahukate asjadega nii, et natuke aega peab vaatama lihtsalt asjast mööda, et huvi ja tahe jälle tekiks :). Ja siis mõned päevad lihtsalt iga kandi pealt asja vaatama, kuidas ta tundub - kuidas edasi liikuda. Tegelikult lähebki enamus aega mõtlemisele ja jälgimisele, joonistamisele ja kustutamisele.
Igatahes... plärast piltideni:

Vasakust küljest vaade alustuseks. Kaugelt vaadates  polekski ma nagu midagi teinud. Palju aega on kulunud lihvimisele ja kui aus olla, siis läks teoreetilistes mõõtudes ja reaalsuses midagi viltu ja Pitsu tahtis pidevalt ühte jalga maast üleval hoida nagu...teeks midagi... Ja sestap lihvisin kaua-kaua käppasid.

Paremalt poolt aga sain lõpuks ära märgitud kõrva (ja ühtlasi avamisluugi) koha.

 See on lihtsalt tore pilt. Üritasin ka silmad teha ja veidi reljeefsusega tuua neid rohkem esile. Aga läks vastupidi vist...

 Ja need pole mitte kanamunaalused vaid kõrvad. Õigemini parempoolne peaks õige olema. Vasakpoolse ebasobivusest sain aru alles siis, kui seda põhidetailiga sobitama hakkasin, aga jätsin ka pildi peale siiski. Ähk läheb tarvis.

Äkki tahab keegi seda kõrva endale? Võin vabalt ära kinkida ;).

Lihtsalt panen üles ka näilise detailide koosluse.

Enam pikemalt ei anna kirjutada ühest kõrva tegemisest vist.

Aga varsti võtan uuesti trikikarikatuuri, mis ootab oma aega ja lambi ette, kui mõni hea idee mind kunagi peaks tabama. Üks järgmise projekti idee mind tabas kell pool 4 öösel, aga enne ei hakka seda avaldama, kui eelmised tööd tehtud.

Kutsu

Vähemalt mulle tundub, et see loom hakkab juba enam-vähem kuju võtma. Kui enne mõne tahu pealt nägid mõned inimesed siga, siis nüüd peaks juba märksa rohkem isikuid olema arvamusel, et see on siiski kõrvadeta koer.

Alustasin täna teise külje tegemisega.

Kõrvadega on aga selline plaan, et ühe (või mõlema) lontis kõrva alla tahaks puurida suurt auku, kust oleks võimalik rahakassast raha kätte saada (et ei peaks iga kord kätte saades katki lõhkuma ja uut koera tegema hakkama). Ja kui juba lubamiseks läks, siis oli veel plaanis ära katsetada selle projekti peal karvase pinna peiteldamine. Aga no eks näis, kuidas need ilmselgelt ülejõu käivad ideed realistlikult teostada annab.
Samas tundub ka kutsu ise kuidagi kandiline veel. Jagage lahkelt soovitusi, milline näeb üks täiesti tavaline semi-ümar Pitsu välja Teie meelest :).

Kui nüüd rääkida teistest pooleli olevatest asjadest, siis lambi jaoks sain täna (kuna Bauhausi vend suutis pehmeks rääkida) üksiku kokkupandava spets šokli koos keermetoruga ühenduse jaoks, kuhu tuleb ilmselt soojuse- ja valgustegurite tõttu säästupirn ja lülitiga pistikujuhe. Tegelikult lihtsaimast lihtsaim, vaja ainult lego kokku panna. Kupliga üritan ka edasi minna, kui tekib ideid, kuidas seda keerulisemaks ja kasutuse mõttes paindlikumaks muuta.


Trikikarikatuuriga hetkel ei toimu midagi. Kui garaazist kruvin lahti vängemad kruustangid, siis läheb pressimiseks. See nõuab ka muidugi pikemaajalist keetmist enne ja terveks selleks mölluks on vaja lihtsalt aega.

Mõtlesin, et kui kunagi tubliks hakkan, siis koondan kokku pildid oma varasematest töödest - need ei piirdu sugugi ainult puunikerdustega. Aga täna ma vast veel tubli ei kavatse olla.

(TEGEIKULT PIDI SEE POSTITUS JUBA EILE ILMUMA, AGA BLOGSPOT OLI MAAS)

Koer

Tükk-tükk aega on vahepeal mööda lännu, aga egas ma siis maganud pole. Midagi märkimisväärset silmaga nähtavat pole ka väga muutunud, küll aga on tehtud palju "pimedaid töid".

Ehk siis saba näeb juba natuke rohkem saba moodi välja.

 Üks vahepealne pilt, kus on tehtud ninale vaid süvenduspeiteldus.

Ja siis üks viimaseid pilte, milline üks külg lõpuks sai. Loomulikult pole see veel valmis ja nii kandiliseks ma seda koera ei jäta.
Mainisin ennist, et aeganõudvamad tööd on nähtamatud tööd: sellise kuju peiteldamise puhul on tähtis alati see, et suudaks võimalikult täpselt jälgida reaalset kuju ja samas peab arvestama alati sellega, et iga vale liigutus, iga koht, kust saab liiga palju võetud, ei saa enam kunagi tagasi, seega tuleb kõike üsna ettevaatlikult teha.
Kahjuks pole mul lolli peaga meeles olnud pidada või üles märkida töötunde...

Lamp

Tegelikult polegi suutnud metsikuid töösaavutusi teha, aga märgin siia lihtsalt ära, et keetsin täna mõningaid pilpaid juurde:

Eelmise laariga tehtud liistud on vormist väljas ja hoiavad ilusti oma kuju.

Ja siis üritasin ühtlasi keeta ka trikikarikatuuri:

 

Sellega läks aga selles mõttes pisut nihu, et oleks pidanud varustama ennast vähe tugevamate kruustangidega eelnevalt. Naljalt sellist asja kokku ei pressi - ehk võinuks ka lihtsalt kauem keeta, kuid ega see lihtne asi olema saa. Ilmselt, kui katse peaks õnnestuma, üritan sinna midagi ilusat sisse keerata, mitte tavapärast naela / pliiatsit vms, aga eks näis.

Koer

Niisiis sain pisut aega, et selle katsetusega ka edasi liikuda. Siht on selles mõttes pisut tume maa, et jällegi pole ma kunagi midagi sellist teinud ja ma ei oska kuidagi lõpptulemuse kvaliteeti, kuju ette planeerida ja sestap liigun sellega rahulikult ja tunde järgi. Igatahes, kui rääkida asjast lähemalt, oli idee teha rahakassa endale ja samas ära katsetada 3 mõõtmelise kuju peiteldamine, kusjuures saab see olema kokku liimitud laudadest, mitte ei ole täispuidust kujuke. Igatahes on sellega palju palju tööd ja tasapisi üritan hakata sellele mingit kuju andma. Hetkel on ära tehtud seesmine osa, ehk siis suur-suur süvend, kuhu palju raha mahuks:)

Ausalt öeldes ei oska ma kommenteerida, miks ta need pildid niipidi pöörab, ei saa ma sinna millegipärast midagi parata...

Uus projekt

Täna lõikasin puust kujukesi välja, eks näis, kuidas see edenema hakkab, igatahes midagi täiesti uut taas:

Lamp

Ja mitte mingi uus lamp projekt, vaid ongi lamp isiklikult - lambi kuppel siis nimelt pigem.

Eelkõige võtsin eesmärgiks tegelikult proovida ära puidu painutuse tehnoloogia ja sestap üritan ka nüüd järgmise pildi abil selgitada normaasetele inimestele, kes nädalavahetustel hommikuti joovad rahus kohvi ja keedavad endale putru... (või, et midagi muud siis), keedan mina puitu endale:

Õigem oleks muidugi auru kohal pehmendada liiste, kuid läbi aegade on kasutatud ka keetmise tehnikat - pealegi on see ohutum ja võimatu on "üle keeta". Järgnevalt läksid liistud varem kiirelt valmisklopsitud painutussüsteemi:

Ja siis lõpuks kasti kuivama:

Ah jaa, et miks nii üldse? Sellest peaks või võiks tulla kunagi seinalamp, kus on põhimõtteliselt pirn koos šokliga seina küljes ja see liistutehnoloogia oleks kui kupliks peale. Peaks välja nägema siis umbes nii, et need kõverad liistud lähevad üksteise kohale viltu, otsast ühendatud lauajupi abil nii, et liistude vahelt peaks valgust alla hakkama kumama. Eks näis, kui ühtlased need liistud saavad ja ehk muutub idee tegevuse käigus - nagu tavaliselt :).

Projekt: Teisaldatav laud

Nagu ma lubasin, siis seina ta ka sai. Praktiliselt on asi töötav, ehk peab veel mingeid täiustusi tegema konstruktsiooni tugevdamiseks, sest see on niigi üsna keeruline. Küll aga päris nii palju kõrgusi reguleerida ei saa, nagu ma oleks lootnud, sest ei suutnud välja mõelda sellist konstruktsiooni, et miski üksteise pihta ei käiks. Seega kõrguseid saab reguleerida piisavalt - 3 peamist kõrgust.

 

 Niisiis... Laud on liigutatav mööda pildi paremas ääres näha olevat lauda pidi edasi ja tagasi.

Ja siis on veel kallutatav laua plaat enda poole kaldu. Ning varem ülestäheldatud konksu-plaatidega saab kõrgust reguleerida (raske on seda pildile saada).

 

 Ja inimesed, kes ikkagi veel imestasid, miks 21. sajandi inimesed laisad on - siis siin on otsene vastus pildi näol. Arvuti tuleb ka otse voodisse.

Tegelikult ma siiski nii laisk pole, et ma sellele süsteemile väga tihedat kasutust leiaks :). Oli konstruktsiooniliselt huvitav ja omapärane töö. Vahel tuleb lihtsalt siilkellale midagi igavamat ka vahelduseks teha, et kõik liiga igavaks ei muutuks :).

Projekt: Teisaldatav laud

Sain jälle vahepeal aega pisut tegeleda lauaga. Üldiselt on sellise projekti puhul edasiminek suhteliselt kiire ja märgatav, sest midagi keerulist tegelikult pole. Mõte ees - teostus taga, on ainult kokku panemise vaev.

Ja siis sai lisatud põhi kandekonstruktsioonile laud, mida annab kokku klappida (alla lasta):

Umbes sääraselt peaks minema selline leiutis seina külge, kuid nii, et seda oleks võimalik nihutada ka pikupidi ette- ja tahapoole. See konstruktsioon on ka juba valmis, nii, et homme tuleb laud voodi kohale seina panna ja siis saab juba katsetada :). Äkki ei tulegi voodist välja enam...

Projekt: Teisaldatav laud

Võtsin nüüd eesmärgiks lõpetada tegelikult üks ammune idee - ehitada igate pidi reguleeritav laud, kas siis arvuti / raamatu / toidulaud või ilmselt koguneb neid kasutusotstarbeid kasutuse käigus veelgi. Ma ausalt öeldes ei teagi, kas seda reaalselt ka niivõrd vaja on, aga mulle meeldib lihtsalt keerulisi ja omapäraseid konstruktsioone välja mõelda. "Woodcarving"-ga ja loovusega selle puhul nii palju seost pole. Mu eesmärk on siiani olnud katsetada lihtsalt erinevaid tehnoloogiaid mininikerdustest kuni suuremate konstruktsioonideni.

Idee on tekkinud tohtutust mugavusest ja tegelikult ei olegi mingit näidist mul internetist või mujalt ette võetud, eks projekti kulgemise käigus saab asi selgeks, milline see välja näeb :)

Alustuseks lõikasin välja kõrgust reguleeritavad "konksudega" lauajupid:

Ja seejärel tegin ühendavad fiksaatorid, et nad püsiks teineteise sees ega kukuks külje peale välja:

Lauakell valmis

Muude asjade kõrvalt olen nii palju aega näpistanud siilile ja see on lõpuks vilja kandnud.

Otsustasin siiski teha kellale oma osutid (puust), et need oleks heledad ja paistaks ka kaugemale mustal taustal. Siinkohal peab ka ära mainima, et ninnunännu mustriga mustad osutid vahetusid oluliselt naturaalsemate ja konservatiivsemate vastu. Siil ongi konservatiivne loom. Samuti lisasin kellanumbrite vahele kriipsukesi, et oleks lihtsam kella lugeda. Kahju, et mul pole ainult pilte sellest protsessist, sest see pintsettide ja miniviiliga nokitsemine on omamoodi imelik nähtus juba :).
Kell seisab üldiselt vertikaalselt, kuid on ka kallutatav kuni u 20 kraadi all taha poole.

Igatahes olen ma lõpptulemusega täitsa rahul (tavaliselt näen alati kuskil olulisi puudusi). Suuremaid nähtavaid defekte pole, kell töötab, on üsna hästi loetav ja mis kõige tähtsam - on väga omanäoline ja tehaseosi saab sellel näha eestpoolt vaid sekundiosuti, mutri ja seibi näol (sekundi osutit ei hakanud uut tegema, punane on ka ilus :)).

Ja nüüd see kõige huvitavam osa - statistika:
Ma ilmselt ei liialdaks, kui ütleks, et sellele projektile on kulunud puhast tööaega ca 30h:

1. 10+h algse kuju saamiseks - peiteldamine
2. 10h okaste töötlus, puurimine, paigaldus
3. kella mehhanismi paigaldus koos süvendi, numbrite, kriipsude, osutite tegemisega ca 8h
4. viimistlus (põletamine, aluse töötlus, lakkimine) u 2h

Märgin siiski ära, et need numbrid on väga umbkaudsed ja võisid tegelikkuses varieeruda suuresti. Samuti tasub ära märkida seda, et nii keerulist projekti (st 3D täispeiteldus, okaste tehnoloogia, kellaga ühendamine) teen ma esimest korda elus ja ilmselt järgmistel kordadal sujuks asi oluliselt kiiremini.

Maksumus:

1. kase puitplaati, ca 20eek eest
2. kell koos 2 patareiga 80 eek
3. 1 pakk hambaorke 8 eek
4. põletusressursid ca 20 eek eest
5. lakk ca 10 eek eest
6. 2 kruvi aluse kinnitamiseks (?) ca 2 eek
7. liimikulu (?)

KOKKU: 140 eek + (x kulud, mida on võimatu lisada)

Tänapäeva mõistes ca 9 Euro eest sellist kella mina küll kuskilt ei leiaks ja minu jaoks on väärtuslikumad isegi 9 eurot ja 30h investeeritud iseenda arendamisse - see on kogemus, mida poest ei osta. Ja minu öökapp näeb nüüd välja selline (tehnika sõbrad võiksid õppust võtta - autod varju alla!):

On ka inimene alles... Paneb taustaks kohe Tänukirjad :)

Projekt: lauakell

Projekt hakkab nägema tunneli lõpus valgust. Siil on saanud endale peale kõik okkad (kokku ca 300) samuti on veidi põletatud ja juurde on tekkinud mõned numbrid. Kell praktiliselt funktsineerib:

Küll aga tuleb veel üks tubli päev veeta lemmikloomaga, et onu lõplikult valmis saaks.