Projekt: lamp

Üle pika aja tekkis üks veidi vabam päev ja otsustasin selle kohe hobisse investeerida. Veidike sai kohapealt nihutatud taas lambikuplit, mis ei tahtnud mingi valemiga sobivat kuju võtta. Küll aga sobis enamvähem ühe kausikese äär kaareks ja veidi lisaimprovisatsiooni leiutades tekkisgi meelejärgi olev kuju. Liistukavanditest oli juttu juba eelmises "Lamp" postituses ja seekord said tehtud küljed, kuhu kaares liistud sisse läksid. Kuna liistud on kaares, pidid liistude faasid otsalaudades olema ka sobiva nurga all ning sestap leiutasingi sobiva nurga saamiseks ühe 5x10 prussijupi, millele sai pitskruviga otsalaua kinnitada. Aga kõige selgituseks mõni pilt:

Küll on kahju taaskord tõdeda, et sellest põhitööst, ehk arvutusest - katsetusest - joonestamisest pole ühtegi pilti. On vaid mõnest tööprotsessist, töö käigus ei mõtle kõigele, mida peaks jäädvustama, et sellest teisedki aru saaks.
Aga... Peale külgede lihvimist ja viimistlust sai hakata liistusid sisse sobitama. Mõni tahtis väheseid korrektuure:

Ja lõpuks liimisin kokku ka ühtlasi ära, tulemus sai minu arust täitsa hea, arvestades, kui kummaliselt keeruline see kokkuvõttes oli.

Viimase pildi peal näeb välja nagu leivakast :)
Kunagi algne plaan - teha liistud muudetava suunaga - oleks olnud üsna utoopiline ettevõtmine. Tehtav, kuid jube keeruline. Kokkuvõttes olen kupliga täitsa rahul: tuli piisavalt omapärane, et eristuda masstoodangust, piisavalt vigu, nägemaks, et see on siiski käsitöö. Ja kui kunagi WC peaks tükkima valmis saama, siis on seal stiililiselt kõik ühte moodi, mis annab päris omapärase kooskõla.
Kui keegi peaks sarnast asja kunagi järgi proovima teha, siis jagan siin ära ka mõne tähelepaneku:

1. Liistude keetmise puhul - mida kauem mullides hoida, seda paremini paindub ja kuivab ühtlasemaks
2. Peale keetmist vormides ei tasu kiirustada ega palju korraga ette võtta
3. Tulemus tuleks kindlasti parem, kui iga liist panna eraldi paindevormi (pildil parempoolne) ja lasta tal seal ära kuivada lõplikult (ca nädal aega), kui panna ühtsesse vormi teistega (pildil vasakpoolne)
4. Otsalaudade kavand teha paberi peal võimalikult täpselt ja kujutlusvõimerikkalt ära, et puitmaterjali vähem raisata. Testimaks soovitavat valgusvihku on lihtsam paberist teha sarnane asi valmis, kui hakata olemasolevaid painutatud liiste rikkuma.
5. Otsalaudade faase ei puuri kuidagi ilma puurpingita / trellihoidikuta
6. Korraga kokkuliimimine rohkemate liistuarvude puhul on üsna tülikas

Sellega pole sugugi lambisaaga lõppenud veel, sest teha on pirni šokli osa, kuplile ehitada kinnitus, kogu lamp tervikuks muuta ja TULD.

Projektidest

Kirjutan seekord pisut sellest, mis peagi ees ootab, kui aega jälle tekkima hakkab.
Aga alustuseks sellest, et tõenäoliselt on 2011 suvilahooaeg lõppenud, vähemalt töistest raamidest vaadatuna. Sai veel natukene võsa võetud siit-sealt kraavide äärest, mis, tõsi, ilmselt nii pea veel otsa lõppe, sest ega kui iga aasta ei piira, siis on see töö umbes nagu 1 samm edasi, 3 tagasi. Piltlikult siis kasvab 3 korda kiiremini kui võtmine aega võtab.
Ja mis siis veel... Jõulutuli - kui enne sellist sõna Eesti õigekeelsussõnaraamatus polnud, siis nüüd on - see on vastand Jaanitulele, tehakse lihtsalt jõulude ajal suurpõletust. Et enda hinge värskendada ja puhastada. Eeltuli sai võsavedamise raames ära peetud igatahes. Piltreportaaž:

Ja kõik pärit siit:

Minu silmade jaoks selle talve hooaja esimene kõige lumisem hall kõige külmemal päeval. Nii harjumatu, kui see ka poleks, üle nulli ei mõelnudki mitte minna ja sestap pidi veelgi rohkem tegutsema, et sooja saada. Valget aega on nüüdsest vähemgi kui kolmandik ööpäevast, mis tekitab polaaröö või siis talveunes karu tunde peale. Läheks roniks ka pooleks aastaks talveunne vahelduseks ja ärkaks räästast tilkuva vee saatel üles. Ootan juba kevadet, kui saab entusiastlikult ja suuremeelselt alustada suvilamaja kapitaalremondiga, mille tarveks selleks puhuks on juba osa materjale ootamas oma järgmist elupaika.
Mõne lühida sõnaga muust ka.
Lamp, mille kallal ma pead murdsin, kuidas teda küll kokku panna, on leidnud mingisuguse halvimatest variantidest parima lahenduse:

Igaüks isesuunda vaatavate otste pärast ei tasu muretseda, sest tegemist on vaid kujumäärava prototüübiga. Aga nende kõigi katsetamiste ülevaatlikuks pildiks sobiks vast see:

Igatahes mingi mõistlik kuju on saavutatud, mis sobib kõige muu ümbritsevaga. Katsetatud on ka tulevalgel. Tulevihkudest tekkivaid triibulisi jutte kuskile ei teki, küll aga on teeb hulga pimedamaks küll ruumi, kuid sellest pole suurt lugu, sest WC ruum on pisike ja mingit imevalgust sinna vaja polegi. Järgmisena tuleb selle profiili järgi tahuda välja küljed, kuhu pulgad sisse lähevad ja kupli osa hakkab juba kuju looma.

Ühel toredal päeval, kui meie "keelespetsialistist" puiduõpetaja otsustas mind üksi töökotta "jebima" jätta, sain ma toota endale TÄPSET puidukapa materjali. Siin on umbes 70 töövalmis liistukest koos põhjafaasiga:

Ja siis veel uuest masterprojektist ajaks, mil õues piisavalt külm on, et parema meelega toas nikerdaks midagi. Vanaaegne käokell:

See saab olema üks suurejoonelisemaid, aeganõudvamaid ja kahtlemata ka lõpptulemuse poolest üks ilusamaid, keerulisemaid töid. Esialgne plaan on saada kellamehhanism töökorda, ehk siis katki on roheline lõõts ja punane lõõts vajab ka kohendust, sest häält miski pärast see vile ei tee. Linnukese tahaks teha ka pisut effektsemaks või pigem realistlikumaks. Kuna mulle kohe teps mitte ei meelde see CCCP stiilis vineer ja pragunema hakanud saepuruplaat, siis tahaks korpuse teha ka teisiti ringi ehk hoopis. Põgusalt silmates internetiavarusi, olen juba aru saanud, et kellamehhanisme on palju erinevaid, võimalusi on neil palju ja kõik on tipptasemel alates kunstipärasusest lõpetades kella vastupidavuse ja töökindlusega. Lõpptulemusena oleks väga ilus näiteks selline:

Tegemist on iseenesest väga vahva projektiga ja see on igas mõttes sobilik mulle, nii woodcarvingu meisterlikkuse tasemeni harjutamiseks, kui ka mehaaniline pool ära parandada ja tööle saada, kogu kellamehhanism baseerub füüsikal. Igatahes kindlasti kõige mitmekülgsem ja keerukam projekt seni, aga las see jääda talviseks maiuspalaks.

Õllekapp

Arusaamatutel põhjustel ei saanud ma eelmist postitust jätkata enam, sestap kirjutan siia pisut lisaks.
 Õllekapa juures sai ka üks päev edasi pisut mindud. Klotsikesed, väljalõigatuna ja nurgaalla lihvituna, said järgmise ülesandena endale faasi, altpoolt 1cm kaugusele, kuhu tuleb põhjaring. Põhi tuli välja lõigata ja kõik kokku liimida omavahel.

Kui süübida rituaalidesse, siis tegelikkuses tehakse õllevaate, -kappasid nii, et "vuukide" tihendamiseks kasutatakse õlgesid (või äärmisel juhul roogu veinivaatide puhul) ja liimi üldsegi mitte. Surve alla surutakse kahe metallvitsaga ja kogu koospüsimine ning veekindlus tagataksegi surve all olevate vitsdega. Panen siia põhimõtteliselt samalaadi operatsioonidega video:

Kohati on ikka üle mõistuse suured praod vahel

Peab tunnistama, et käsitsi on selline täppistöö ülimalt mahukas ja aeganõudev ning lisaks kõigele vägagi ebatäpne, sest 15 küljeliistu peavad saama täpselt samasse mõõtu ja sama nurga alla lihvituna, mis on käsitsi ebareaalselt meeletu töö. Sestap ongi plaanis esimene õllekapp teha mitte täitma enda otstarvet vaid pigem dekoratiivne element, kui kenasti ära töödelda. Saepinkide peal selle tegemine pole kuigi suur probleem, läheb kiirelt ja pealegi tulevad kõik täiesti ühesugused.

Lamp

See oli ligi 9 kuud tagasi, kui ma alustasin ühte omapärast, keerukat, ent mitte väga töömahukat projekti, milleks oli lamp ja lambikuppel. Seoses sellega, et ma tegin ühe tubli koristusõhtu, leidsin ma palju vana ja huvitavat üles. Tuleb tunnistada, et tuli välja nii mõnigi kevadrüppest pooleli jäänud töö, millest kumbki ajupool kinni ei võtnud enam, mille taha miski stoppama jäi. Ent siinkohal oleks mõistlik vist uuesti siirduda päris algusesse.
Eesmärgiks oli teha ise lamp endale seinale või öökapi kohale. Tänaseks aga on plaanid nii palju muutunud, et tundus palju paremini sobivat säärane leiutis hoopis vägagi "liistustiili" rohkesse WC-sse. Kupli algidee seisnes selles, et
1) pidid liistud olema kindlasti kõverad, et ma saaks puidu painutamist harjutada
2) ning üksteise suhtes liikuvad ehk muudetava valgusvihusuunaga.

Puidu keetmine

Painutusvorm ja kuivamisvorm

Ma ei välista ka öökapikõrvalist  lambi ehitamise ideed, kuid hea oleks praegu lihtsam variant ära proovida, kuidas see üldse toimib, st kui palju valgust paistab vahelt läbi ning kui triibuliseks ta valguse murrab. Seega viimane variant jääb ilmselt tulevikku.

Liistusid sai hoolega valitud ja mida kauem valida, seda nõudlikumaks lähed, kuni järgi ei jää ühtegi enam. Ka juba selle pildi pealt, kaugelt, on näha, et nii mõnigi ei sobi teiste sekka rivvi - kes liiga järsu kurviga, kes lihtsalt lookleva kaarega.
WC on pisike ja lambi jaokski palju ruumi pole, seega peaks liiste kuluma max 5 võib-olla, aga see selgub maastikul kõik. Samuti on mõtlemisaineks veel liistude ühendamine otsast - kas teha tapistiilis või selline "trepp" välja tahuda, kus peal kõik rivis seisavad. Keeruline on selliseid kaari käsitseda juba seetõttu, et ükski matemaatika siin ei aita, praktiliselt kõik on katseeksitusmeetodil põhinev gabariitmõõtude raames.

veidi peenemat puurimist

Palkmajadest ja nende restaureerimisest

Täna sai kooliraames käidud vabaõhumuuseumis. Tuleb tunnistada, et viimati sai käidud seal umbes sel ajal, kui ma olin nii pisike, et ei mäleta midagi - kahju ainult, et kaamerat kaasa ei saanud. Küll aga õppeprogrammiväliselt tekkis mul neid hooneid nähes veelgi kõrgendatud huvi palkmajade kohta (mis ennegi oli üsna lakke kruvitud). Sestap leidsin ma väga huvitavat materjali (vähemalt enda arvates) palkmaja detailidest kuni restaureerimiseni ja jagan seda hea meelega ka teiste huvilistega. Nimetasin selle palkmaja aabitsaks:

Ja siis väheke restaureerimisest:

 Eelnimetet materjale ja muud on mul ka failidena olemas. Huvi korral võib julgelt küsida :).

Vana rehielamu lammutus

Aeg on teinud oma töö hoonete kallal ja vanast rehielamust on järele jäänud vaid pildid ja mälestused.

See on viimane pilt mul, kus see hoone veel enam-vähem püsti püsis - juuli 2011. Tõsi, eluruumide osa sisse vajumine oli ilmselge, sest katus lasi pikemat aega vett läbi köögi kohal olevatele seinapalkidele ja laetaladele ning talvel lumeraskuse all pidi miski järele andma... Kahjuks aga on vana maja ülal püsimine alati petlik: piisab vaid ühest hetkest, kui katus iseenesest sisse vajub ja see on esimene ilmselge märk sellest, et suures osas materjale on hukule määratud, kuna konstruktsioonid püsivad üsna pikka aega ka täiesti mädana koos veel, kuniks ühel momendil on kõik läinud.
Jumal tänatud, et sai viimasel hetkel soodsate ilmadega asi ette võetud ja praegune palgimaterjal on veel osaliselt mingilgi määral arvestatav ehituseks. Kuna ma päeviti postitusi teha ei saanud / ei jõudnud, siis nüüd panen päeviti paika lihtsalt, mis tehtud sai:
Päev 1: Katuse maha tõstmine tõstukiga. sarikad, koos roovidega ja pealmised palgiread, mis omadega läbi juba.

Päev 2: Üks produktiivsemaid. Otsustasime hakata rehealuse poolsest otsast lammutama, sh lisavarjualused.
Hommikune seis:

Päev 3-4 võiks isegi kokkuvõtlikult nimetada rohkem koristuseks, parema materjali ladustamine. Eks see materjalide ladustamine ja palkide tappidest lahti võtmine / lõikamine ole muidugi üks kiiremaid töid. Muu pudi padi koristamine on vägagi aeganõudev:

Päev 5: Materjal ladustatud. Rehealuse ja rehetoa koristamine.