37. osa Käokell - vasaku külje immitatsioon

Tuleb välja, et 36 postitust on senini olnud käokellast - üsna märkimisväärne... Ja tuleb veel. Kuigi tundub, et lõpuni pole palju maad, siis nokitsemist on siin-seal päris kuhjaga veel.
Vahepeal on aga valmimas (päris valmis pole veel) ühe külje immitatsioon, ehk palkosa jätk küljeseinal. Et majakarp realistlikum välja näeks, siis nüüd on ka eksponeeritud kalasabatapp, millest eelmises postis pisut juttu oli.

Kuna lõikasin sisse ka "ventilatsiooniaugu" ning säärast tolmutamistööd ja prahitööd veel kellakasti kallal jagub, otsustasin mehhanismi ja muu ebavajaliku küljest ära kruvida ja õhukindlasse kasti. Praht ja väiksemgi puutolm vastõlitatud kellamehhanismile on umbes sama hea, mis see liiva sisse kasta. Ventilatsioonivõreks otsustasin, et on lihtsaim lõigata ümmargune puidust ketas välja, jagada ring 8ks osaks ning siis puurida augud läbi, väiksem 8mm ja keskmine 14mm, et saaks võimalikult korrapärane ja siledate pindadega ilusad augud. Algul meenutas küll rohkem trapiauku või vannipõhja sõela või kettaga telefoni, aga nüüd täitsa harjunud juba. Pealegi jääb ta üsnagi katuse varju.

Said valmis ka peaaegu illustratsioonid kangile, pisut kohendamist tahab veel parempoolne serv. Suure tõenäosusega peab ka veel siia külje peale ära mahutama valgusti lüliti, aga kui kõik saab liigagi kompaktne, siis ehk tuleb teisele poole rajada. Samuti teisele poole tuleb kindlasti samasugune "kõlarist" "ventilatsiooniauk", et mõlemad viled kostuks korralikult välja. Originaalselt on Majaki kellad üsna õhukese seinaga ja mitte kuigi hermeetilised, seega hääled kostuvad üsna kenasti välja. Teisele poole on plaanis ka rajada mõni aknaimmitatsioon, samuti ka ilmselt vesiratta kohale.

Seega enne katuse kallale asumist on teha veel:

• hetkel pooleli oleva külje vundament ja illustratsiooni kohendamine
• aken vesiratta kohale
• aken paremale küljele
• parema külje palgid ja vundament
• numbrilaua valgusti lüliti
• veelauad
• vihmaveerenn
• (valgusti kuppel / suunamine)

Käokella doonor + külje immitatsiooni jätk

Sain hea pakkumisena järjekordse (ei saa öelda, et viimase) doonori oma ehitatavale käokellale. Tegemist siis jällegi Majaki toodanguga, nimelt "A-frame" kõige levinuma kellaga. Aga kell ise on väga hästi säilinud ning näeb välja nagu uus. Ka viled on väga heas seisus, kuigi helikõrgused päris täpselt käole identsed pole. Aga mis sellest, ei tule ka mul, sest alumise heli ehitamisega pole mul siiani suuri õnnestumisi ette näidata.
Siiski vahetasin doonorilt endale ümber ka madalama vile - peamiseks põhjuseks see, et hetkel peal olev vile tahab pisut restaureerimist ja sellega läheb rohkem aega, kui teise pealt uus külge kruvida.
Samuti saan doonorilt hetkel oluliselt parema originaalpendli, mis Majaki kelladel nö paremas "varustusastmes" kaasas käis ning üht-teist ehk veel.
Sellegipoolest on hetkel plaan saada enda kell seinale ja siis restaureerida ära hulgaliste varuosade abil doonor ära, sest midagi iseenesest puudu pole.

Oma kellakapi külje immitatsioonist...
Kui keegi pakuks mulle kalasaba tappi teha, siis ma ilmselt vaikimisi põikleks kõrvale, küll aga immitatsioonina võin seda täitsa teha. Selgituseks siis:

Ja minu versioon:

Ja täpsemalt vaates visioon sellest, mis illustratsioon on tulemas kangi juurde :):

Küll aga pole paigutus päris hea veel, ei taha eriti, et need jääksid segama palgi nurgatappe. Seega ehk tuleb pisut "nihutada" neid kangile lähemale ja seal ruumi teha, sest ära peaks mahtuma ka veel noodid jms illustratsioon. Üleval ääres ringina on kujutatud nn "ventilatsiooniaugu" koht, et helid paremini välja kõlaks, sest paksude seintega igati kinnine kellakapp summutab heli päris korralikult.
Võimalik, et lisaks on siia küljele tulemas veel valgusti lüliti, mis mind väga häirib, et lüliti asub sisuliselt minutiosuti küljes.

Käokell - "Night shut off" tehtud!, SEADISTAMINE

Viimased päevad on kulgenud kellatiksumise ja muusika saatel, millest üks komponent on vahelduva eduga olnud käo kukkumine.
Nimelt on vahepeal tehtud hulganisti seadistustöid, millest piltreportaaži on võimatu anda, kuid töötundi on olnud meeletult. Ainult silmaga nähtav on aga järgmine:

1. Sai lõpetatud night shut off, mis seisis seni vaid veel peakangi taga kinni.

(pealtvaade)

Sai välja lõigatud selline banaanikujuline tammepuidust tugev tükk, millele kõige järsema jõnksu peale auk ning otsa. Eelnev vaigistus-mehhanism, millest põhjalikum ülevaade on eelmises postituses, sai ära ühendatud lihtsalt ühe tugevama raudvarda abil. Väljaulatuv kang on siis liimitud põskede abil kesta küljes kinni ning on eelnevalt poldi abil tihkeks kinnitatud. Topeltmutter peaks eeldatavasti hoidma seda survet peal, et kang ei hakkaks liiga vabalt liikuma.

2. Sai palju vaeva ja aega nähtud käo ning uste liigutamisega. Nimelt kuna kägu pöörab ennast välja koos pesaga, siis suurim mure oli algatuseks see, kuidas kaks täiesti võrdset ust saavad üdini paralleelselt lahti tulla, kusjuures kogu süsteemi hõõrdetakistus peab olema minimaalne - vastasel juhul ei suudaks kellamehhanism lihtsalt kägu välja tõugata. Kuna tegu on peenikeste sõlmedega ja käo pesaalla juurdepääs praktiliselt puudub, võtsin appi šablooni, et panna paika uste avanemise skeem:

See on šabloon käopesast ja üritasin ta võimalikult identselt ühendada mehhanismiga.

1.pilt

2.pilt

Tegelikult on idee väga lihtne ja ka kasutatav paljude muude sääraste sõlmede puhul.

• Uste külge sai kõigepealt ära paigaldatud ühtse pikkusega peenikesed vardad.
• Seejärel sai joonistatud varraste järgi peale trajektoorid, kuhu nad ulatuvad, parem ja vasak uks eraldi (esimesel pildil).
• Sama protsess maksimaalselt avatud ustega ja kägu maksimaalselt väljas (teisel pildil)
• Seal, kus ristuvad ukse (kinnises asendis ja lahtises asendis) trajektoorid, ongi kinnituspunktiks.

Kandes teooria reaalsusesse ja peale pikka aega nokitsemist ja sättimist:

Küll aga siit-sealt töökäigus näeb ikka miinuseid, nagu näiteks pidanuks jätma uste külge varraste kinnitamise ilmselt hiljemaks või jätma lisaks varieerumisruumi, sest avanedes tahtis kägu noka vastu ust ära lüüa ja tööd kuipalju jälle.
3. Ca aasta aega tagasi, kui seda kägu sai nikerdatud ja multifunktsionaalselt liikuma kavatsetud panna, tuli nüüd see kõik reaalsuseks teha. Originaalis saab kägu liigutamise jõu ühelt vilelõõtsalt, nii ka mul, kuid väikeste erinevustega:

Originaalis on kägu oluliselt väiksem ja otse varda küljes, mis teda liigutab, sestap pidin seda plekiriba lisaks jätkama, et ulatuks sabast lõõtsani ning seejuures mõtlema ka selle peale, et kui hääletu režiim sisse lülitada, jäävad lõõtsad üles "puhkeasendisse" ja seega ei tohi see segada käo liikumist. Paraku aga ei suutnud seda välja töötada, et hääletulrežiimil kägu üldse välja ei käiks. See nõudnuks tõsisemat ümberehitust kellamehhanismi kallal, mida ma ilmselgelt teha ei tahtnud.
Tulemus:

Kuna kägu pole ka pesas jäigalt kinni, vaid on liigendiga, siis lisaks tiibadele-nokale, noogutab kägu ka ise veidi ette poole kukkudes.

4. Palju vaeva sai nähtud vesiratta kallal, mis üsna paratamatult näivana otsustas igal ringil veerand ringiks veidi hõõruda, mis võttis oluliselt jõudu ära. Omajagu seadistamist (kõik juppideks) ja sai nüüd nii vabalt liikuma, nagu teda polekski.

5. Ma polnud kunagi võtnud seni lahti mehhanismi, eeldades, et kõik ju töötab. Töötaski, näpuga ringi ajades. Kui aga välja said otsitud parandatud ketid ning pommid, siis tuleb rääkida juba väga väikestest lisakoormustest ja hõõrdumistest, mis takistavad kogu mehhanismi tööd. Seega otsustasin, et mõistlik on võtta kõik hammasrattad viimseni lahti, ära puhastada ja õliga koos kokku tagasi laduda.
Ja tulemus paranes märgatavalt. Kui seni oli kellapommi raskuseks vaja peaaegu kahe pommi raskust, et seda koos pendliga liigutada, siis nüüd töötab kõik laitmatult, nagu originaalis. Ning mis kella puutub, siis praeguste arvutuste kohaselt (peaaegu 5h järjest töötanud) on tulemuseks ca 10 sekundiline ebatäpsus 30 minuti kohta võrreldes arvutikellaga. Vähese ajaga saavutatu puhul arvan, et see on üsna super. Täpsemat, ehk ööpäevast timmimist võimaldab juba pendli täppis topeltmutter. Kui kunagi pajatasin, et võiks ka uue pendli teha, puidust, nagu eeskujuks paljude muude piltide pealt olen saanud, siis selle plaani laidan ikkagi maha. Olgu originaal, vähemalt on õige.
Ka paranes oluliselt käomehhanismi liikuvus, kuid siiski on vaja kerget kaalulisa, kuna uste ning käo liigutamine võtab alguses suure osa jõust ära ning mehhanism ei taha kuidagi käimist alustada. Kui liikuma ära saab, töötab kenasti.

6. Ära sai fikseeritud ka tagakaas, väljast poolt hoiab nüüd tilluke riiv ja sees on stopperklots. Muu täpsema seadistuse kellavasar-pommi jaoks on juba muud abinõud olemas - ei ole tagakaane asendiga vaja täpsemat seadistust teha.

Kuna tegelikult on viimased päevad läinud üsna võidukalt ja seadistusega on peaaegu asjad ühel pool, saab tagasi asuda viimistluse ja välise ilu kallale rahus ja rõõmus, et tehniliselt kõik töötab. Küll aga jah, pole ma 100% rahul endiselt madalama vilega, mille lõõts sai töökäigus kergelt kannatada ja ei tea, kas tundub või ongi nii, et madalam heli pole enam päris see õige. Õnneks on aga vanade "doonorkellade" küljest võimalik kohe asendada see vana ja töökorras korraliku lõõtsaga.

TO DO LIST on võtnud palju rõõmsama kuju:
Tehnilisest küljest on jäänud:

• eelmainitud lõõts (selgub tegemise käigus veel, kas on põhjust)
• vahetada pendel mõne atraktiivsema sama tehnilise lahendusega isendi vastu
• oli ka plaanis lisada katuseharja kuldne "jõulu"kelluke, mis kasutult praegu tolmu kogub riiulil, see oleks samuti võimalik panna liikuma teise lõõtsa abil.

Dekoratiivne osa:

• katusekonstruktsioon koos vintskapiga välja ehitada + kimmkatuse immitatsioon
• külgmised dekoratiivsed seinad, palgid, vundament
• kägu ringi ajavale pommile väike lisaraskus puidust nikerdada
• ("ventilatsioonirestid" külgedele, et heli paremini välja kostuks)
•  dekoratiivne illustratsioon "night shut off" kangi ümber
• numbrilaua valgusti suunamine või peitmine vihmaveerenni abil
• (võimalik, aga pigem mitte - valgusti lüliti dekoratsioon või välja vedamine varjualt). Põhjus selles, et valgustit on üsna halb sisse-välja lülitada, kuna asub sisuliselt osutite liikumispiirkonnas ja on muidu kehvasti ligipääsetav. Hea oleks eraldi lülitina "night shut off" kangi lähedal.
• korsten
• kellukese konstruktsioon harja
• maapinna dekoratsioon
• lipuvarda jalg seinale
• anda põletusega tooni veel mõningatele detailidele
• komplekteerida, lakkida

Käokell - "Night shut off" ja tagakaas

Tükk aega on mööda läinud ja pole vahepeal just kuigi palju juures saanud olla, kuid siiski üht-teist on liikunud. Kahju, et pole võimalik kajastada siin blogis neid mõttelennule kulunud tunde ja katsetamisi, seega pilte pole just palju näidata.
Tõsisemalt sai ette võetud "hääletu" mehhanismi leiutamine ja selle juures oli mõtteid ja variante õhus palju erinevaid, kuid üks oli ühte pidi halb, teine teisiti. Midagi muud ei jäänud üle, kui tuli see mehhanism rajada ikkagi sellele, et vaigistada ära valjemad helid, ehk kellapomm ja viled, mis omakorda tähendab seda, et ei saa kuidagi takistada kägu välja käimast igal poolel tunnil korra ja igal täistunnil vastavalt kellaajale. Liiga keerukaks oleks kujunenud süsteem, kus peatada ainult läbumehhanism ja see panna sõltuvusse kellaajast, sest sisse lülitada saanuks siis vaid ainult ühel õigel ajahetkel poole tunni jooksul, mis pole aga kuidagi mõeldav.
Seega - imeleiutiseks on vilelõõtsasid ja kellapommi fikseeriv traatidest mehhanism.

Ja järgmisel pildil on fikseeriitud asendis. Peamine osa on välja mõeldud - kuidas saada 3 liigutust ühte punkti ja seega on nüüd vaja vaid vedada veel pealiigendist kellamaja välisseinale traat ja fikseerimiskang, et oleks väljast poolt võimalik hõlpsasti sisse-välja lülitada.

1. Musta kriipsjoonega on tähistatud puuduolev varras, mis ühendab liigendit ja tulevast kangi väljaspool kellakarpi.
2. Roheliste joontega on märgitud lisatud vardad, üks neist surub vasakpoolset vilelõõtsa üles, teine aga tõmbab teise vile liigendit üles. Mõlemad on sätitud nii, et liigendi tõus oleks täpselt ühesugune, seega mõlemad lõõtsad on korraga ilusti maksimaalselt avatud. Lisaks on mõlemal vardal vabalt liikuda andvad otsad, et saaksid vabalt töötada normaalreziimis.
3. Sinise joonega on märgitud konks, mis lükkab liigendi tõustes kellapommi eemale ning ei lase sellel alla kukkuda.
4. Punase joonega on märgitud liigend, mis neid kõiki edasi annab kui ühe liigutusega.

Pean aga märkima, et nii lihtne seda kõike läbimõelda ja katsetada polnud, kui Paint's pärast pilti sodida. Siiski ei anna mulle rahu see, et kägu hakkab siiski pendeldama ka siis, kui kõik on maha vaigistatud, aga sellise linnu vastu on juba raske midagi ette võtta.

Kuna traadimaterjal sai vahepeal otsa, siis tegelesin muuga, mis kuidagi ei häiri muude asjade kokkupanekut. Hetkel on siiski kogu kell üsnagi lego veel, kui vaja kuskile ligi pääseda, tuleb juppideks võtta ja pärast kokku tagasi, seega tähtis on sees askeldamised hetkel ühe soojaga ära teha ning viimaks jäävad katuselahendused ja üleüldine viimistlus väljast.
Nimelt sai vahepeal peaaegu valmis tehtud tagakaas, ning tagumine sarikatest koosnev ferm, mille kaudu hakkab kell kinnituma seinale. Kuna tagakaane küljes on ka kellapommi traat, siis selle seadistamine on omaette katsetustöö, mille käigus ei saagi katus ega miski muu segada, täpsuseks on ca 1mm tagumise kaane (ukse) liikumise ruum, sest haamer, mis seda lööb, peab vaid õrnalt puudutama ja nö riivama seda. Kui jääb aga haamer vastu traati, tekib ebasobiv nö plekikolina heli ja kohe hajub.

Töö käigus õpib ikka palju. Siit ka järeldus, miks suurem hulk vene toodangu Majaki kellasid juba algselt ei töötanud korralikult - seadistamine oli puudulik ja võimatu, kellakasti materjal oli ebatäpne ja nõrk. Kerge papist tagakaane küljes ei saagi selline pomm massiivset heli tekitada. Kui korralikult endal häälestatud sain õige ukse asendiga, on kohe tunda, missugust võimast heli on see tegelikult võimeline tegema. Nagu ka originaalkelladel, on see süsteem just samuti tagakaane küljes, seega kui kell on vastu seina seismas, peab olema miski, mis hoiab teda nii palju eemale, et hääl ka välja kostuks. Kuna ma ei taha tervet kella seinast eemale tuua ja jätta mulje, et justkui oleks seina ja kella vahel ebaloogiline pilu, siis töötasin välja sellise kanali, kustkaudu heli hõlpsamini välja saab.

Üritasin anda kanalile kerge kellukese kuju, kuid eks seda annab veel natuke parandada. Samuti peab sellise laiusega pilu tulema ka põhjaplaadi sisse, kust siis seina vahelt heli kergemini välja kumab. Kanal on aga lihvitud võimalikult siledaks, et heli mitte neelata ja seega ei saa ka sellele "kellukesele" anda isepärast kuju. Pooleli on aga hetkel veel ukse lõplik fikseerimine, nii seest kui väljast.

Lähiajal on aga plaanis lõpetada ära night shut off süsteem, ehk leiutada kang seina külge ja liigendid ära ühendada. Lisaks tagakaas lõpuni ära viimistleda ja kinnitada ning teha sees veel suuremaid seadistusi (kägu paika ja liikuma), enne kui tuleb katus peale.