Search This Blog

Sunday, September 29, 2013

Kultuurkalastaja

Vahepeal on uus elu saanud üks loomake, kelle ülesandeks on nüüdsest alates uhkelt kanda meie lippu ja hoida muidu eluasemel pilk peal. Küll aga pole ta veel täielikult valmis, kui mõne aja vältel on ta pisut kuivanud, tuleb veel oluliselt karvkatte immitatsiooni lihvida ja põletusega veidi väljanägemist reaalsemaks leiutada. Kui kõrvale jätta mõni pisike poolik katsetus sarnastest mootorsae kujukestest, on see ametlik esimene. Ja esimese korra kohta täitsa proportsionaalne ja tuntavate joontega. Plaanis on ka veel õige ja reaalsema kujuga õng käpa vahele konstrueerida.





Wednesday, September 25, 2013

Hingega suves ja suvilas

Blogi pidamine on vahepeal taas unarusse jäänud, teemaaineid jagub, kuid pole kuidagi meelde suutnud endale tuletada seda kohustust. Augusti viimased kaks nädalat sai elatud suvilas, mis jääb meelde kui ühe parima ajana üleüldse. Tunne oli kohe, et on kontroll iseenda, tegemiste, mõtlemisviisi ja psühholoogia üle.
Sai päris palju aega investeeritud kivipõrandasse, mis on tegelikult olnud juba väga ammune plaan grillivarjualuse alla. Ca 250 kivi ühe kaupa maa sisse loodida ja samal ajal kastanijuurtega võidelda, võttis kokkuvõttes aega 3 täispäeva (puhas kivide sättimine) + veel päevakene killustiku täite veoks ja grilli plaatvundamendi ühtlustus ja kokkusobitamine kivipõrandaga, ehk segu ja killustikuga täitmine ja üleüldine koorimine-tasandamine.



Samuti said grillimise juurde ka tehtud uued pingid, mis sündisid üsna spontaalsel moel, kui sai maha lastud üks agarama kasvuga 34a kuusk, mille üldläbimõõduks kännust juurde kohalt sain 80cm, keskmine tüveümbermõõt jääb vast 50-55 kanti. Istepinkide tarvis oli juba kunagi ammu kõverast palgist lõigatud põnevad seljatoe plangud. Kõik on käsitsi lõigatud ja tahutud (mootorsaega, peamiselt). Seljatoe postid on ca 20cm sisse süvistatud pakkude sisse, mis oli esmakordne ja uus põnev katsetus mootorsaega - ringikujuline sügav süvis.


Veel kulus üsna palju aega laudade lõikus, mis algas saeketiteritamisega ja puu valikuga metsas ning lõppes taabeldatud servamata laudadega. Siinkohal oli suureks abiks oma vana saeraam. Ning siis lõpuks sai need ka kelbana ära kasutada.
Lõpptulemused:







Tuesday, August 13, 2013

Saun

Saun on tänase seisuga tegelikult juba lammutatud. Ja arvestades seisukorda sai uskumatult palju seinapalke täiesti kõlbulikuks tunnistatud, läbi olid peamiselt alumine topeltvöö (täies mahus) ja 5/8 ülemise vöö palkidest. Ilusti aga olid säilinud vanaisa ehitatud 3 ülemise vöö palki, mis omavahel haakjätkudega ühendatud, samuti pooled laelauad, 1 aknapiit, välisuks piitadega ja pööninguluuk ning hulgaliselt seina püstpalke. Kahju ainult, et kui vööd ja nurgapostid on tappühendusega tehtud, siis ülejäänud seinapalgid on kõik naeltega kokku löödud, seega naelte väljakiskumise töö sai hetkel küll edasi lükatud. Valdav enamus tellistest on samuti veel täiesti kõlbulikud täies suuruses. Kokku sai kogutud ka palkide tihenduseks vahel olnud takk (5 ämbritäit), mida saab edukalt nüüdsest kasutada näiteks aida palgivahede tihendamiseks, aga ka mujal.
Teise päeva algus

Ülemise vöö nurgatapp

Vahelae seisukord

Vahelae talade tapid

Viimase päeva algus

Valmis

Peaks olema vana saunalava redel, hästi säilinud

Sunday, August 11, 2013

1948.a. Saun

/ "Ehidä indäle üts sann ja naka ilosat ello elämä" - ütlused mu vanaisa tädilt vanaisale mõned aastad varem / ja ka teiste rohkete memuaaride saatel algas eile, 10.08, vanaisa esimese palkehitise - püstpalksauna - lammutus ja ühtlasi väärtusliku materjali päästmine. Vanaisa oli napilt minust vanem, kui sellise puutööga juba hakkama sai - arvestades veel selle ajastu võimalusi enesearendamiseks ja käeharjutamiseks. Kõik palgid on olnud metsakuivast, metsavahi käest organiseeritud, ise välja veetud ja kirvega tahutud.
Kahju, et katus vaid lääne pool säilinud oli (ehk on see teine laastukatus seal pool?), ida poolsetel roovidel seisid vaid mõned üksikud laastud veel peal ja seda juba vist sellest ajast peale, kui ma väike olin - seega täpselt pool hoone konstruktsioonist on väga tugevalt kannatada saanud. Lääne poolne poolhoonet on aga väga hästi säilinud tänu ka suurele katusekaldele (mõned üksikud augud katuses pole märkimisväärselt niiskuskahjustusi tekitanud)
Mul on hetkeseisukorrast päris palju pilte, aga jõuan siia panna mõned üldisemalt kõnekamad üles:





Tänase seisuga on katusekonstruktsioon koos kelpadega täielikult eemaldatud (päästa polnud peale 3 läänepoolse sarika midagi). Korsten sai ka ühtlasi kuni vahelaeni maha tõmmatud - ja kes seda veel tegi? Ligi 90a hooneautor lammutab seda ise: (muidugi sai kõige tähtsamal hetkel kaamera aku tühjaks ja pildid on üsna niru telefoniga)



Väga tore oleks, kui keegi oma mälestustest selle hoone kohta oskaks üht-teist veel kaasa rääkida :). Sest mina mäletan tiigiäärsest elust ainult seda, kui Kaia, Viljaga sai 96.a. tee pealt kiviviskeid veel avatud vette tehtud :) (loodan, et nimede nimetamine ei häiri kedagi, see oli päris vahva toona).

Saturday, August 10, 2013

6. osa Projekt Aida restaureerimine

Ma ei saa aita valminuks lugeda, heal juhul saaks valmis öelda peale paari kuust sarnases tempos töötegemist. Aga hetkeseisuga on asi mõneks ajaks päästetud - palgid vahetatud, uuesti hoone püsti ja võimalikke niiskusallikaid alumistele palkidele on ka vähendatud. Kui nüüd katust suudaks hoida tip-top korras, ei oleks ka muu konstruktsiooniga jamasid.
Viimase ülevaatega võrreldes sai vahepeal tehtud põhjapoolsele uue ja vanapalgi mitte kokkusobimisele (oli osaliselt mädanenud ja ka suurem pilu sees) üks palkprotees ja tükk aega läks ka ümbruse kujundamisele, ehk hoone ümber olid teatavasti ajalookihiga tekkinud suuremad vallid ja kuna ma kaevasin ka vundamendi kivide ümbert ja palkide alt puhtaks, siis tekkis hoone kohale suurem lohk ja renn. Vee ärasuunamiseks sai aetud ümbert vallid tasaseks ja palkide alt täidetud liivaga.



Mõningatele ohuvuukidele palkide vahel panin ka igaks juhuks peale palkide tahumisest tekkinud lauaseljad vee kaitseks. Ilus see versioon ei ole, aga hetkeolukorras kiireim ja tõhusaim.
Hetkeseisuga valmis:



Tundub, et koer on ka uue aida nurga omaks võtnud - kõlbab märgistada küll uut territooriumit :).

Friday, August 9, 2013

5. osa Projekt Aida restaureerimine



Viimased hädad vaja veel likvideerida - mõningad pilud, mis on jäänud uute ja vanade palkide vahele. Ei suutnud päris täpselt vastavaid palgimõõte leida, valik on olnud piiritletud. Muidu peaaegu valmis, raskust kannab nurk ilusti ja vahetoed ja on ka seintele pandud.

Thursday, August 8, 2013

4. osa Projekt Aida restaureerimine

Täna hommikuse seisuga istun ma ühe palgi kaugusel eesmärgi täitmisest. Ehk kuigi pealkiri sai pandud suursugune ja paljutõotav, oli tegelikult peamiseks eesmärgiks ikkagi päästa loode poolne hoone nurk, sest ülejäänud on enamvähem talutavas seisukorras. Muidugi tekib hoonet nii palju kergitades ka palju muid probleeme, nagu kaardu vajunud põrand piilub nüüd põhjapoolsest otsast palgi alt välja.
Eile sai lisatud 2 palki, põhjapoolde teine palgirida ja lääne poole viimane kolmas, mille pidin omakorda panema väiksematest jätkudest, kuna pikkade ja vajaliku läbimõõduga palkide varu pole just suur. Hoonet sai uuesti tungiga üles tõstetud lisaks veel ca 10cm ja toestatud kahe tugiprussi alt kividele, samuti hoiab ühte poolt veel tung üleval ja viltused klotsid on pigem turvalisuseks.
Kuna täna lubas taas 31 sooja kraadikest, siis lõpetamise plaanidest ei hakka veel arutlema. Vaja on toestada ka veel 3 kohta suuremate kividega.



Wednesday, August 7, 2013

3. osa Projekt Aida restaureerimine

Palkide vahetamine ja sobitamine võtab ikka meeletu aja ja mitte isegi külgede tahumine, tappide lõikamine / märkimine, vaid lihtsalt sobitamine, sest olemasolevate vanade palkide varad ei taha üksteisele kuidagi sobituda. Samuti hakkab diagonaalpalgi (millega sai kogu hoone nurk ära toestatud) peagi ette jääma palkide sobitamisele ja asetamisele.
Salapulkadega on natuke nadi seis. Mul pole töövahendeid ja võimalusi nende tegemiseks ja seni olen vana ja uue palgi liitetapid ühendanud poltidega. Nurgatapp peaks iseseisvalt seisma, kuna sai ilmselgelt kalasabasse rihitud. Esimene kalasaba on tehtud veel eesmärgiga, et väändunud palki maja raskuse all vähe sirgemaks ajada (seega pole lihtsalt ebaõnnestunud, vaid tagamõttega :)).



Samuti tuleb veel nii mitmessegi kohta lisatugesid panna, nagu näiteks õuepoolse eesmise seina esimese palgi nurk: