Tegelikult alustasin selle osaga juba päris ammu, aga siis tundus, et pole mõtet iga tühja-tähja pärast postitust teha. Eile-täna sai tublisti juures oldud ja korraga ka palju tehtud. Nimelt kunagi käisin ühe idee siin välja, et tahan numbrilaua kohale valgustusega varikatust (varjualust). Praeguseks on ta juba küljes, kuid alustan lühiülevaatega siiski päris algusest:
Kõik algas sellega, et sain endale mõistliku hinna/võimsuse/kvaliteedi (olgu, mis väga kvaliteetigi sellelt nõuda) suhte eest päikeseenergial töötava aiavalgusti. Umbes 20 minutit hiljem peale väljavalimist oli kõik juppideks kistud ja vajalik osa välja opereeritud.
Ideeks oli siis võimalikult hästi ära peita kõik sellega seonduv, et stiiililiselt väga silma riivama ei jääks. Vastavalt töödeldud päikesepaneelile sai varikatuse sisse ta nö integreeritud nagu tänapäeval ikka kombeks - paneelid katusele.
Lüliti, pirn ja muu vajalik atribuutika tuli mahutada varjualuse alla - selleks sai selline vahva detail välja nikerdatud. Senini ilmselt üks pisemaid ja keerulisemaid ühtlasi, mis kunagi olnud.
Tagantvaade enne viimistlust ja külge monteerimist. Algul oli plaaniks ka kõik see teha nö lahtimonteeritavana, et juhul, kui peaks vaja minema, siis on ligipääs olemas. Kuid kuna kõik istub nii vaevalt üksteisega kokku ja detailid on imepeenikesed ja kitsad, siis ei saanud kruve kuidagi kasutada. Lõpuks sai kõik siiski omavahel kinni liimitud ja seega pole ka väga oluline, millised kokkuliimitavad pinnad välja näevad (nagu näha eelmisel pildil, ei jookse kandvad iluprussid päris kokku, kuid nähtav osa on korralik).
Nüüd kõike seda tagantjärgi vaadates, võin julgelt väita, et vähemalt pool sellele kulunud ajast on läinud kõige selle sobitamisele - probleemide hunniku lahenduskäikudele. Siit ka moraal, et mõõdud võivad olla, kuid ei ütle need reaalseid proportsioone siiski ette. Küll tundus päikesepaneel lootusetult suur olevat, siis ei tahtnud kuidagi atribuutika "silmatorkamatult" varikatuse alla ära kaduda ja tegi selle liiga suureks - kõik tükkis numbrilaua peale, mis olnuks jällegi lubamatu. Seejärel pidi kogu süsteemi ca 8mm üles poole saama, vahetult käo uste alla. Juurde oli vaja sobitada veel patarei, mille asukoht oli jällegi piiratud juhtmete pikkusega, sest tehniliselt ei muutnud ma midagi. Jne, jne... Väiksemaid probleeme eelkõige sobitamise alal oli meeletult, kuid ma arvan, et lõpptulemus on ikkagi nägus ja igati sobiv - olen täitsa rahul.
Kuni idee teostumiseni olin täiesti kindel, et kui see tuli sinna ette tuleb, siis valge LED kindlasti ei sobi ja peaks olema siiski kollane valgus, siis nüüd see väga ei häirigi enam. Stiililiselt tundus algul väga võõrastav, kuid kui kõik osad veelgi ära varjata, siis ei tohiks nii väga silma riivata. Päikesepaneel ise on katuse sisse kui valatud ja ümber ka veel ilurõngas tammepuust.
Kui katmisega tegeleda, siis oli paar ideed:
1) ilmselt teen LED tulukesele lambikupli või vähemalt mingi suunaja peale, sest pirnike on sisse jäänud ikkagi pisut viltu ning valguskaar on ka numbrilaual viltu, lisaks läheb suurem osa valgusest otse maha, mida peaks rohkem suunama ja hajutama terve numbrilaua ulatuspiirkonda.
2) Plastmassist lüliti paistab samuti silma. Kuna ilmselt tuleb ka kelba alla teha laiaulatuslikum veelaud, saab lüliti viia liigenditega kella külje peale, kuhu ilmselt tuleb ka "night shut off", ehk öine hääletu režiimi kang. Veel effektsem oleks need mõlemad viia maja seinal olevasse nn juhtimiskappi (nagu elektrikilp maja seinal).
3) Variant "katta" lihtsalt varikatuselt tuleva "vee ärajuhtimisega", ehk veerenn, mille kaldu olles kukuks kusjuures "vesi" teoreetiliselt täpselt vesiratta peale, mis oleks omaette vahva kokkusattumus jällegi. Samas peab kõike tehes arvestama sellega, et kõige tähtsam on praktilisest küljest kellaosutite nägemine ja numbrilauda ei tohi küll miski jääda enam varjama.
Lisaks on vaja katta ka seestpoolt patarei ja juhtmestik selle tarvis ning liigsed augud. Põhimõtteks on ja oli, et kõik valgustiga seonduv peab olema võimalikult märkamatu.
Natukene sai tegeletud ka juba muu viimistlusega väljast. Liiga ühtlane jäi värvitoon vundamendi, palkosa ja kelba vahel, seega otsustasin tuld näinud palkosa ilmselgelt heledamaks lihvida, andes sellega ka ühtlasi palju laigulisema üldmulje. Vundamendi kive sai sellevõrra kohati tublisti tumedamaks tehtud.
Küll aga on nüüd jällegi terve esitahk kuidagi tuhmi tooni, seega ilmselt tuleb esikülg kindlasti ära lakkida näiteks poolmatiga. Tuleb vundamendimüüritis rohkem esile ja samas lähevad palkseinad elulisemaks.
Vastukaaluks vesiratta ja varikatuse motiivile tuleb ka veel väike iludetail vasakule poole kella seina kinnitatuna - nö õnnereliikvia. Et lugeda esitahku päris lõppenuteks, võib ka juba numbrid peale ära põletada heledale numbrilauale. Vaimusilmas hakkab just see versioon kõige paremini silma kella vaadates - tume background, naturaalse puidu karva numbrilaud ja tumedad numbrid põletatuna peal. Käokelladel on kombeks tavaliselt Rooma numbrites numbrilauad, kuid ma pigem kaldun eelistama Araabia numbreid. Kuna niigi on detailide rohke ja eesmärgiks on siiski mugavalt kella näha, siis kenas "font'is" tuttavad numbrid näevad ehk õigemad välja.
Kuigi vaba aega pole nüüd lähiajal üleliia just loota, üritan siiski esikülje enamvähem ära lõpetada, olenemata numbritest, aga vähemalt peamised tähtsamad motiivid.
