Search This Blog

Sunday, February 9, 2014

47. osa Käokell - Puulõhkuja võtab vormi

Peale päris pikki tunde on viimaks ühest puiduklotsist saanud juba äratuntav kuju. Eelkõige on aega võtnud mõlemas suunas peiteldamine, mis on suhteliselt tiheda puidu, vahtra, puhul olnud üsnagi aeganõudev. Nii ühtepidi kujusse lõikamine kui teisest küljest. Raskendas ka muidugi asjaolu, et sümmeetria näiteks jalgade puhul puudub, seega tuleb igast küljest asja erimoodi vaadelda. Ja muidugi mida rohkem harilikku pliiatsit iga nurga ja tahu peal, seda hõlpsam on töödelda onu kujutlusvõime läbi.




Viimane kolmandik ajast, mil ma selle kallal olen mässanud, on tulnud 100% improvisatsioonina. Ehk peale umbmäärase kuju kätte saamist olen edasi ilma abistavate piltideta teinud. Kuigi erinevaid pilte läbi surfates tuleks ehk lõpptulemus autentsem, kuid tunnen samas, et improvisatsioonile peab jääma ka mingi ruum. Ja see ei peagi olema niivõrd täpse "näoilmega", et oleks isikuna tuvastatav. Ta on onu puulõhkuja.
Hetkel arvan, et pea on peaaegu põletuseks valmis, ehk suuri kujumuutusi enam ei tohiks tulla. Viimistlemata on aga täielikult keha, käed ja jalad ja ehk ka kiiver (mis näeb küll rohkem baretina välja). Kätega aga on kõige suurem probleem, sest tihe lülipuit on just sattunud käte piirkonda ja ligipääs on sopistuste tõttu üsna keeruline. Algne mõte oli ka kontsentreeruv väsinud ja samas jõuline nägu joonistada onule ette, aga eks näis, kuidas niivõrd väikse detaili peal välja kukub.
Käte vahele tuleb siis aga veel meisterdada üks kirves. Ja loomulikult löömisepakk ning väike õlu ei tohiks ka puududa õige töömehe tööpiirkonna raadiusest. Kuidas aga vähese vaba aja kõrvalt asi edasi edeneb, üritan igal võimalusel teada anda.

Sunday, February 2, 2014

46. osa Käokell - Puulõhkuja

Kui juba, siis juba. Muud ei oska selle projekti kohta väga kosta. Kulus vaid mõni minut käokella põrnitsemist, kui puuriita silmates tuli hetkega mõte valmistada puude lõhkuja. Eelmisest postituses ei tahtnud seda päris avalikustada veel, kuniks polnud valmis reaalseid algeid, et see asi tõesti võib töösse minna.
Seejärel sain mõne aja surfata vabal ajal google'i avarustes, et koguda inspiratsiooni, milline ja kuidas peaks mehike välja nägema ja alustasin sisuliselt täiesti nullist enda leiutisega (kui senini on olnud kõik kujud vähemal või suuremal määral kombinatsioon netist leituga). Leidsin vaid mõne huvitava pildi:


Ja ühtlasi lõikasin välja ka esmase kujutise enda üllitisest, seekord proovin terve kuju teha üleni vahtra puidust, mille Enno mulle lahkelt laenas kasutamiseks :).


Varem ma pole aga sellisel kujul inimest teinud ja ma jätan siinkohal ka otsad lahti, ehk ei määratle teda esimese hooga kindlalt reaalseks inimkujuks. Lihtsalt juhuks, kui midagi väga valesti peaks minema...
Täna on ta nimeks (mängu)onu puulõhkuja.
Kuna puuriita ladudes jäi üle märkimisväärne hulk küttepuu materjali, lugesingi idee alanuks. Et kuju nii veidras poosis ei tunduks, siis on plaanis ta panna just sel valmival momendil tabama kirvega puuhalgu, mis on väikse paku peal tema ees. Ning mõned küttepuupakud ka tema ümber hunnikusse. Ja sellise töö kõrval ei puudu ka loomulikult väike tumendatud klaasiga pudelike puuriida-posti taga.
Niipalju siis praegustest käokella "lõpetuse" plaanidest. Õnneks aga pole lihtsalt rohkem ruumi kella ümber, et midagi enam lisada, sestap olen ma sunnitud minema lõppviimistluse ja käopommi seadistuse kallale peale seda väikest vahepõiget. Kahjuks aga on ajaga niivõrd kitsas hetkel ja ka täiesti uus ja tundmatu osa on ette võetud, seega on ajakulg üsna hoomamatu ja ettearvamatu.