Search This Blog

Sunday, August 11, 2013

1948.a. Saun

/ "Ehidä indäle üts sann ja naka ilosat ello elämä" - ütlused mu vanaisa tädilt vanaisale mõned aastad varem / ja ka teiste rohkete memuaaride saatel algas eile, 10.08, vanaisa esimese palkehitise - püstpalksauna - lammutus ja ühtlasi väärtusliku materjali päästmine. Vanaisa oli napilt minust vanem, kui sellise puutööga juba hakkama sai - arvestades veel selle ajastu võimalusi enesearendamiseks ja käeharjutamiseks. Kõik palgid on olnud metsakuivast, metsavahi käest organiseeritud, ise välja veetud ja kirvega tahutud.
Kahju, et katus vaid lääne pool säilinud oli (ehk on see teine laastukatus seal pool?), ida poolsetel roovidel seisid vaid mõned üksikud laastud veel peal ja seda juba vist sellest ajast peale, kui ma väike olin - seega täpselt pool hoone konstruktsioonist on väga tugevalt kannatada saanud. Lääne poolne poolhoonet on aga väga hästi säilinud tänu ka suurele katusekaldele (mõned üksikud augud katuses pole märkimisväärselt niiskuskahjustusi tekitanud)
Mul on hetkeseisukorrast päris palju pilte, aga jõuan siia panna mõned üldisemalt kõnekamad üles:





Tänase seisuga on katusekonstruktsioon koos kelpadega täielikult eemaldatud (päästa polnud peale 3 läänepoolse sarika midagi). Korsten sai ka ühtlasi kuni vahelaeni maha tõmmatud - ja kes seda veel tegi? Ligi 90a hooneautor lammutab seda ise: (muidugi sai kõige tähtsamal hetkel kaamera aku tühjaks ja pildid on üsna niru telefoniga)



Väga tore oleks, kui keegi oma mälestustest selle hoone kohta oskaks üht-teist veel kaasa rääkida :). Sest mina mäletan tiigiäärsest elust ainult seda, kui Kaia, Viljaga sai 96.a. tee pealt kiviviskeid veel avatud vette tehtud :) (loodan, et nimede nimetamine ei häiri kedagi, see oli päris vahva toona).

6 comments:

  1. Läänepoolne katus on minu tehtud(löödud) 1984.a suvel. Idapoolne jäi tegemata osalt ajapuudusest osalt saamatusest, ei saanud katusele. Vist ei olnud ka õhkkond väga soosiv. Me elasime 1983.a augustist Väike-Maarjas. Aga mälestusi on muidugi palju: saunaskäimistest lapsena, täisksvanuna, oma lastega jne. Mäletan mõnda seisvat pilti vist isegi vanast saunast(tiigi taga). Kui ma õigesti aru sain, siis selle sauna vundament oli väga nõrgalt toestatud ja hakkas õige varsti laiali vajuma. Aga neist detailidest hiljem.

    Enno

    ReplyDelete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  3. Kahjuks on vundament tõesti nõrk olnud. Kui tagaseinas on näha, et peaks olema nii üleval kui all topeltvöö (rõhtpalkidest ja korralike haaktappidega), siis läänepoolses seinas on mõlemad alumised vööd isegi maapinnast tublisti sügavamal. Hoone konstruktsioon on tegelikult tugev ja peamiselt olid kannatada saanud just ülemised ja alumised vööd - seinapalkidest sai kõlbulikeks lugeda enamuse.

    ReplyDelete
  4. Mina mäletan ka ainult kiviviskeid :D

    ReplyDelete
  5. Ma mäletan veel üllatavalt hästi neid saunas käimisi. Seal saunas oli ja alati natuke suitsu l6hna ja peale leili oldi vist natuke ka tahmane. See sai aga hästi ära pestud.

    Seal saunas käimine oli ikka korralik protseduur.
    Alguses tuli saun soojaks kütta. Seal oli ka kohe mingi vee soojedamise süsteem. V6i ei olnud. Seda oskavad kindlasti vanemad osalised öelda.
    Kui kütmine valmis oli, siis avati ülevalt tünni luuk kuhu sai leili vista. Suits läks minuteada kivide vahelt. See seletab ka algset tahma.
    - Pesti samuti saunas.
    - K6ke mäestusrikkam on t6enäoliselt see l6hnade kombinatsioon mida saunas käiguga tunda sai. Taoline saun tasuks lausa uuesti üles ehitada.

    ReplyDelete
  6. Et saunas suitsutati ka liha, siis võib ette kujutada saunaskäiku pärast liha "mahavõtmist" - igal juhul mäletan ma muuhulgas rasvaseid põrandaid...

    ReplyDelete