Suvilaweekendi järelkaja

Niih, üritan siis kirja panna, mida tegin ja mida ei jõudnud teha.
Niisiis... Alustan renoveerimis-viimistlustöödest, mille plaanid märkisin ka eelmise postituse lõpus juba ära. Peab tunnistama, et 90% auru kuluski sellele, ehk peamiselt ühele tööle - krohvimisele.
Mul on väga kahju, et tõesti ei saa kuskilt enam kätte seda pilti, milline kamina nurk enne välja nägi. Küll aga leidsin siiski ühe väga vana pildi, mille vasakul poolel on pisut aimu sellest, milline see nurk kunagi oli:

Tegu on siis kamina taha laotud poolekivi mustamüüriga. See tumehall osa on samuti kummaliselt (kõik vuugi ühtivad) laotud mustmüür, mis on kunagi väga ammu üle krohvitud arvatavasti lubikrohviga ja värvitud nõukogudelikult tumehalliks. Sellest ülespoole kuni laetaladeni jääb 4 rida palgist vaheseina, mis oli samuti ära krohvitud kasutades puust krohviliiste ja krohvi peale oli löödud vana saepuruplaat. Ühesõnaga ei midagi imelist.

Tegelikult sai juba eelmine nädalavahetus seda krohvi maha taotud:

Pärast pikka tolmutamist ja kärutäit krohvi, tulid päevavalgele täiesti korralikud seinapalgid.

Enne krohvimist tuli veel ära täita mõned sügavamad augud müürisegu ja mõne tellkiskivitükiga.

Ja siis selle nädalavahetuse töö. Kõigepealt võtsin ette ülemised palgid, need said krohvist puhtaks pestud ja traatharjaga üle nühitud, et veidi elu neile sisse puhuda, puumuster tuli ilusti välja ja näeb minu meelest palju parem välja kohe.

Pilt, kus kaks alumist palki on üle käidud, kõige ülemine veel mitte, erinevus on selgelt eristatav.
Ning siis alustasingi krohvimisega. Seekord sai kasutatud esmakordselt Silikaadi toodangut, nimelt lubi-tsementkrohvi segu. Hinna poolest on see üks odavamaid võrreldes samaväärsetega, näiteks Uninaksi või Renofixiga. Tegelikult osutus see aga väga mõnusaks ja käepäraseks seguks, sest liivafraktsioon oli piisavalt peenike, et seda oli mugav "voolida" ja samas "liimus" väga kergelt seina külge.

Ja kui lõppudelõpuks olin terve seinaga ühele poole saanud, oli väljas juba täiesti pime. Endalegi pisut uskumatu, aga selle seina krohvimiseks kulus ainult üks kott (25kg) eelnimetet valmissegu, küll aga kulus krohvimiseks ligi 6-7h. Raskendavateks oludeks olid väljaulatuvad kivid, nurgad ja palgi ääred, mille nikerdamine oli lihtsalt aeganõudev. Samuti muhkude ja lohkude voolimine vuukide kohal nii, et pärast ei jääks kuidagi aru saada, kus olid enne laiad ja sügavad pikivuugid.

välguga tehtud pilt.

Ning tõelised idülli pildid. See on nüüd see koht, kus oleks hädasti statiivi vaja olnud, need 3 pilti lihtsalt juhtusid head tulema.

Kuna tegemist on lubi-tsementkrohviga, peaks ta kuivades jääma suhteliselt helehall, kui mitte isegi valge. Järgmine päev oli sein pisut heledam juba:

Teine päev kulus praktiliselt täiesti teise korstnapoolse seina jaoks, kus tuli ümber ahjuslepe ja pliidi mügarikke voolida sirge seina peale. Imelik, aga lihtsalt polnudki aega pildistada toda. Ehk teine kord.


Aga siis nagu lubasin, tegin siiski ära pildid oma saeraamist, kuhu Tallinnas meisterdatud jupid ka peale ühendasin. Kahjuks ei mahtunud aga mitte kuidagi autosse enam pikipuuketiga mootorsaag, küll aga saeraamist peaks juba mingi üldpildi kätte saama:

Tõmban vast siinkohal ka nädalavahetuse pildieriga otsad kokku. Järgmisel nädalavahetusel tahaks kindlasti saeraami ära katsetada ja sellest rohkem pilte teha. Samuti krohvitud seintest pildireportaaž teha, kui sein on siis juba nädal aega kuivanud. Nädala sees planeerin tegeleda ettevalmistustega nädalavahetuseks materjalide kogumisega. Ning statiivi peaks ka edasi liigutama... Endiselt seisab poldi taga pisut kinni.