Search This Blog

Tuesday, June 14, 2011

Suvila

Nagu tavaks saanud, peaks ma siia ka ära mainima, mis lühikese nädalavahetusega korda jõudsin saata.
Seekord oli pisut ebatavaline võrreldes teiste kordadega. Nimelt esiteks selle poolest, et ma olin üle pika aja üksi jälle metsas töötamas ja teiseks on rohkem kahju isegi sellest, et mul jäi fotokas Tallinnasse ja seega pole mul sellest ilusast suvest ja tegemistest mitte ühtegi pilti seekord varnast võtta.
Tegelesin ehk tavalisest rohkem loominguliste töödega, näiteks eelmisel nädalavahetusel nokitsetud käepidemed kohandasin ära ja paigaldasin sauna ustele. Siis lõpetasin enda väääga vana projekti ära - kastanitüükast jalaskulptuuri, mis sai päris omapärane. Lõviosa ajast kulus krundi muru niitmisele ja uue ehitise - puukuuri postvundamentide aukude kaevamise, mõõtmise ja loodimise peale. Nüüd peaks olema peaaegu kõik valmis selleks, et võib seguga toimetama hakata. Kuuri projekt on iseenesest lihtne, puitkarkass konstruktsioon. See saab ka olema üks suuremaid töid ilmselt see suvi ja ühtlasi ka ohtralt tööd vastsündinud saeraamile. Kindlasti võtan ma aga fotoka seekord kaasa, et mingisugust aimugi edasi anda sellest, millega tegelen.

Nagu ennist mainisin, olin see nädalavahetus täiesti üksi keset dzunglit ja töötasin hommikust õhtuni. Jah, see näib kohati pealtvaatajatele kuidagi kummaline või omapärane, kuidas nii noorelt võib ennast siduda mingi kohaga ja rügada seal tööd teha lõputult, sest see töö tegelikult ei lõpegi kunagi otsa seal. Areng aga peab kestma. Seletuseks teile... Ma mõtlen palju ja noorusest tingitud ambitsioon on ühest küljest silma paista sellega, mida suudan ja tahan teha, näidata, et olen võimeline. Teisest küljest, mis puudutab mõtlemisse, siis olen ma enda paljude eakaaslastega võrreldes teistsugune selles mõttes, et ma mõtlen väga palju tuleviku peale ning seda igas valguses. Minu meelest on see tunnustatav, kui üks noor mees tahab võtta enda peale näiteks suvilakrundi haldamise ning edasise arengu seal - hoonete ja looduse ohjamise. Suvila on selline koht, mille eest keegi ei maksa sulle mitte midagi, kõik mis teed, teed endale. Ise tellid, ise projekteerid, ise ehitad, ise hooldad ja hoolitsed. Minu jaoks peaks üks mees selliste asjade ja töödega hakkama saama ja mida varem ennast harjutada tulevaseks eluks, seda täiskasvanulikum see minu arvates on. Ma tean, mida ma tahan ja ootan ning ma tean, mille eest ma vastutama pean.
See eelkirjutet lõik on puhtalt minu arvamus. Loodan, et inimesed, kes tahtsid minust midagi uut teada saada, said seda. Ühtlasi kompenseerin ka enda tegemata jäätud pilte selle mõtteavalduse ja tekstiga siin :).

No comments:

Post a Comment