Search This Blog

Monday, June 6, 2011

Suvilaweekend vol 2

Niih, mis siis tehtud sai...

Kõigepealt proovisin esimese asjana suures uudishimus ära saeraami. Miskipärast olin ma väga skeptiline selle suhtes algusest peale. Oli ka põhjust, sest täiendada on veel nii mõndagi. Aga mis peamine, asi töötab ikkagi!




Esimese asjana peaks kohe ära märkima selle, et kuna üks külg raamil on selgelt raskem relsi, sae ja kelgu tõttu, siis oli esimene idee, et tulevasse puukuuri ta kunagi põranda külge kinni lasta poltidega või teine võimalus - betoneerida sisse lausa, siis ei saa keegi selles vanaraua väärtust näha.
Samuti on siit pildilt juba aru saada, et kelk on küll horisontaalis ja kelk on relsil ka täiesti stabiilne, aga ühendus on pisut nihu läinud. Kasutatud sai ühte vana nurkraua tükki, mis, tõsi, pole just kõige sirgem. Seega on see kohe esimene asi, mis vahetusse läheb, saag peab olema täiesti horisontaalis. KUIGI see ei seganud katsetuslõikust.

Teiseks peaks veel läbi mõtlema seda, et kui tegemist on üsna peene palgiga, nagu näiteks see (läbimõõt ca 13-14cm), siis peaks täiendama palki kinni hoidvaid harke ja kõrguse reguleerimist nii, et see ei segaks sa liikumisteed, aga samas annaks võimalikult õhukeseks lõigata. Hetkel alla ca 10cm peenemaks väga saagida ei saagi. Selleks aga, et ära katsetada ka üks servamata laud, sai palgikanduri ja palgi vahele pandud klotsike, et see tõstaks palgifiksaatorite vahel palgi vähe kõrgemale:
 Lõige tuli tegelikult ilus ja ma sain täiesti ühtlase paksusega servamata laua - super.
Siis ilmnes uus puudus, mis on ka tegelikult profisaeraamidel olemas ja mille olemasolu vajalikkuses veendusin ma peale lõikust. Saeleht võib "painduda" teatud määral ja nii ka oli. Kui lõige ära lõppes ja palgi pealt ära nihutasin, vajus saeleht lõikest mõne millimeetri jagu alla poole. Tuleks ehitada saest saelehe otsani mingi toetav raam.
Vahepalaks mainiks ka veel palgifiksaatoreid, mis said vahepeal Tallinnas ehitatud - töötavad väga hästi, kergelt fikseerivad palgi ära ja ei pea üldse jõuga kinni keerama, siiski peaks neid pisut täiustama, et siiski ei rikuks keermelati vinti. Ja nende suuruse kohta vist kirjutasin juba, ei mäletagi. Et ehk lõigata pisut väiksemaks, et saaks peenemaid palke lõigata. Samas peab arvestama ka sellega, kui ma tahan näiteks 35cm läbimõõduga palki lõigata või midagi jämedamat. Kõike võib ette tulla. Aga see probleem ilmselt laheneb vast töökäigus.
Siis mis veel torkas silma. Kas võib olla nii, et kui sae lehte otsast vaadata, siis on ta nö pikisaeraami vaadates võib-olla horisontaalist väljas. Silmaga eriti aru ei saa, aga paika panna on ka raske seda fakti. Igatahes ei salli kohe kindlasti mitte saag seisakuid keset lõiget, lõikele jääb kohe täke näha. Vastasel juhul, kui lõige on toimunud ühes jutis otsast lõpuni, siis on lõige täiesti ilus, puhas, sile.

See on lihtsalt naljakas pilt.


Samuti on raami hea kasutada kui palgi hoidjana, kui on vaja koorida näiteks palki
Siis mida võiks veel mõelda... Saepuru lendab mingil põhjusel igas suunas, eriti kui lõige on niivõrd väike, et saeleht pole täielikult puidu sees (üks külg jookseb nö puidu pinna peal). Ja see segab oluliselt lõikamist, kui terve nägu pidevalt täis on. Iseenesest pole nüüd mingi suur häda, aga ehk annab seda kuidagi parandada, ehitada suunaja näiteks nagu on ketassael.
Samuti võiks mõtiskleda selle üle, et... Relss on 3,10m pikk, palgikandurid on vahega 1,93m. Et kui on vaja lõigata pikemaid või hoopiski lühemaid palke, siis nendega tekib raskusi. Pikema puhul peaks keset lõiget hakkama palki liigutama, see aga rikuks lõike ära ja tüütu on samuti. Olgu, üle 3m palke tuleb harva ette saagida. Aga lühemaid oleks teinekord isegi hea lõigata, näiteks aknapiirdeliistusid... või, et midagi muud siis. Üks idee tuli - raudlattidega ühendada ära palgikandurid, aga need võivad läbi hakata vajuma ja kinnituseks ka ideed hetkel pole.
Aa ja üks asi veel, mille üle mõelda - kuni pole valmis puukuur koos suurema ruumiga, kuhu ta peaks kunagi minema, siis peaks transportimise lihtsustamiiseks teisaldatavad rattad alla panema. Üksi igatahes selle raamiga ei manööverda.




Niih, kuna suurem mõttetöö on ära tehtud juba ja meelde tuletatud, mis vajaks täiustusi, kirjutan siia kohe punktidena üles ka:
  • Raskuskese - kas kinnitada alla pikem pruss, et oleks toetustald laiem või läheb kohe põranda külge kinni
  • Kelgu ja sae vaheline nurkraud välja vahetada
  • Multifunktsionaalsus (et võimalikult erineva läbimõõduga palke saaks lõigata
  • Saelehe stabiilsus
  • Kontrollida sae lõike suunda, kas on pikirelssi arvestades 100% horisontaalis
  • Saepuru suunaja (?)
  • Lühemate ja pikemate palkide lõikuse lahendamine
  • (Abirattad transportimiseks)
Nii palju siis saeraamist. Mõtlemist jagub ja terve rida punkte on tekkinud jälle, mis vajaks lahendust. Kuigi koerast on tegelikult üle saadud, sest raam töötab ja on võimalik lõigata, lihtsalt on vaja tehnilises mõttes natuke parandada saetööd ja samas endale mugavamaks asja teha. Lõppudelõpuks peaks see olema tööriist, mida kasutad samamoodi nagu kõike muudki - viskad palgi vahele ja lõikad mõõtu. Kui arvestada tänaseni tehtud kulutusi, mis sellele raamile on tehtud, siis:
  1. Spetsiaal pikisaekett koos juhtlati ja tähikuga - maksis vist ca 800 kr ringis (praktiliselt vältimatu väljaminek)
  2. Saerelss ei maksnud idee järgi midagi, ainult transport
  3. Karprauad - leitud maalt kolahunnikutest
  4. Nurkrauda ca 5m jagu, kokku vast ca 350 kr eest.
  5. Keermelatt - max 100 kr eest
  6. Liblikmutrid ja muud poldid, mutrid, seibid - ei tea, aga mitte palju, ilmselt mitte üle 50 kr
  7. Elektri ja tööriistade (põhiliselt trell ja rellakas) kulu - aimamatu, aga suhteliselt tühine
Rohkem vist polegi, vähemalt hetkel küll pähe ei torka. Hetke seisuga siis kulud 1300 kr + nipet näpet midagi veel.

3 comments:

  1. See on tõsi, et saeleht peab olema kelgu sõiduteega paraleelne. Kõige lihtsam viis seda kontrollida on kui panna saag koos lehega aga ilma ketita kelgu külge kinni. Seejärel panna lühike lood või muu sirge umbes 30cm pikkune joonlaud saelehe peale enam-vähem juhtlatiga paraleelselt. Kui nüüd mõõta mõõdulindiga vahemaad joonlaua otstest juhtlatini(I-tala), siis peab see olema võimalikult võrdne.

    Enno

    ReplyDelete
  2. Paraleelsuse seadmiseks on kõige lihtsam kasutada õhukesi(konservikarbi) plekist lõigatud plekiribasid, mida saab panna kelgu küljes oleva vahetüki servade alla enne poltide pingutamist.

    Enno

    ReplyDelete
  3. Aitäh. Eks see selgub järgmise katsetuse alusel jälle, kui palju miski täiustamist tahab. Uue kelgu ja sae vahelise vahetüki tegin juba valmis, tundub olevat palju parem, kui eelmine.
    Paralleelsuse kontrollimiseks mõtlesin sama ideed, aga ei tea, kui täpne see on? Samas pole ka teisi lahendusi. Ei tea, kui vajalik on saelehe otsa stabiliseerimiseks ehitatud kronstein? Olen seda valmis toodetel (saeraamidel) näinud. Aga kui kõik jookseb sirgelt ja horisontaalselt ei tohiks teoorias probleemi olla.

    ReplyDelete