Projektidest

Kirjutan seekord pisut sellest, mis peagi ees ootab, kui aega jälle tekkima hakkab.
Aga alustuseks sellest, et tõenäoliselt on 2011 suvilahooaeg lõppenud, vähemalt töistest raamidest vaadatuna. Sai veel natukene võsa võetud siit-sealt kraavide äärest, mis, tõsi, ilmselt nii pea veel otsa lõppe, sest ega kui iga aasta ei piira, siis on see töö umbes nagu 1 samm edasi, 3 tagasi. Piltlikult siis kasvab 3 korda kiiremini kui võtmine aega võtab.
Ja mis siis veel... Jõulutuli - kui enne sellist sõna Eesti õigekeelsussõnaraamatus polnud, siis nüüd on - see on vastand Jaanitulele, tehakse lihtsalt jõulude ajal suurpõletust. Et enda hinge värskendada ja puhastada. Eeltuli sai võsavedamise raames ära peetud igatahes. Piltreportaaž:

Ja kõik pärit siit:

Minu silmade jaoks selle talve hooaja esimene kõige lumisem hall kõige külmemal päeval. Nii harjumatu, kui see ka poleks, üle nulli ei mõelnudki mitte minna ja sestap pidi veelgi rohkem tegutsema, et sooja saada. Valget aega on nüüdsest vähemgi kui kolmandik ööpäevast, mis tekitab polaaröö või siis talveunes karu tunde peale. Läheks roniks ka pooleks aastaks talveunne vahelduseks ja ärkaks räästast tilkuva vee saatel üles. Ootan juba kevadet, kui saab entusiastlikult ja suuremeelselt alustada suvilamaja kapitaalremondiga, mille tarveks selleks puhuks on juba osa materjale ootamas oma järgmist elupaika.
Mõne lühida sõnaga muust ka.
Lamp, mille kallal ma pead murdsin, kuidas teda küll kokku panna, on leidnud mingisuguse halvimatest variantidest parima lahenduse:

Igaüks isesuunda vaatavate otste pärast ei tasu muretseda, sest tegemist on vaid kujumäärava prototüübiga. Aga nende kõigi katsetamiste ülevaatlikuks pildiks sobiks vast see:

Igatahes mingi mõistlik kuju on saavutatud, mis sobib kõige muu ümbritsevaga. Katsetatud on ka tulevalgel. Tulevihkudest tekkivaid triibulisi jutte kuskile ei teki, küll aga on teeb hulga pimedamaks küll ruumi, kuid sellest pole suurt lugu, sest WC ruum on pisike ja mingit imevalgust sinna vaja polegi. Järgmisena tuleb selle profiili järgi tahuda välja küljed, kuhu pulgad sisse lähevad ja kupli osa hakkab juba kuju looma.

Ühel toredal päeval, kui meie "keelespetsialistist" puiduõpetaja otsustas mind üksi töökotta "jebima" jätta, sain ma toota endale TÄPSET puidukapa materjali. Siin on umbes 70 töövalmis liistukest koos põhjafaasiga:

Ja siis veel uuest masterprojektist ajaks, mil õues piisavalt külm on, et parema meelega toas nikerdaks midagi. Vanaaegne käokell:

See saab olema üks suurejoonelisemaid, aeganõudvamaid ja kahtlemata ka lõpptulemuse poolest üks ilusamaid, keerulisemaid töid. Esialgne plaan on saada kellamehhanism töökorda, ehk siis katki on roheline lõõts ja punane lõõts vajab ka kohendust, sest häält miski pärast see vile ei tee. Linnukese tahaks teha ka pisut effektsemaks või pigem realistlikumaks. Kuna mulle kohe teps mitte ei meelde see CCCP stiilis vineer ja pragunema hakanud saepuruplaat, siis tahaks korpuse teha ka teisiti ringi ehk hoopis. Põgusalt silmates internetiavarusi, olen juba aru saanud, et kellamehhanisme on palju erinevaid, võimalusi on neil palju ja kõik on tipptasemel alates kunstipärasusest lõpetades kella vastupidavuse ja töökindlusega. Lõpptulemusena oleks väga ilus näiteks selline:

Tegemist on iseenesest väga vahva projektiga ja see on igas mõttes sobilik mulle, nii woodcarvingu meisterlikkuse tasemeni harjutamiseks, kui ka mehaaniline pool ära parandada ja tööle saada, kogu kellamehhanism baseerub füüsikal. Igatahes kindlasti kõige mitmekülgsem ja keerukam projekt seni, aga las see jääda talviseks maiuspalaks.