Search This Blog

Monday, January 16, 2012

3-hobi tahvel

Panen mõned täpsustavamad pildid ja edasimineku järelkaja siia üles:

Mäletan seda aega nii hästi, kui seda alustasin. Ajaks oli siis tõepoolest 2010 september. Ehk jalgpalli kujutise alguseks isegi august, igatahes vasakult paremale järjekorras olen ma neid teinud. Ja kvaliteet on ka nähtav - õigupoolest on näha peiteldamise kannatlikkuse klass. Kui ma palli osa sisse peiteldasin äärtest ja vägagi kehv säbsuline äär sai ning kumeruse osa oli lootusetult konarlik, otsustasin ma rellaka ja lihvketta võtta ning kõik korda seada. Ja nii ta umbes sündiski, käsitöö osa sellest oli minimaalne ja hooletu süvendatud äär on endiselt niivõrd säbruline, et ega seda kuidagi korda enam väga saagi. Aga las nii jääb, oli tolle aja oskus ja tehnoloogia.
Ojaa, olid ajad... See võib tunduda nagu mu erahuviline ajalookursus rännates enda minevikus, kuigi see tegelikult päris nii pole. Hetkel tegemist 2010. aasta teosega samuti, kuid selle muster sai maha käidud pliiatsiga kuskil septembris-oktoobris ja sellise kuju saavutas ehk novembris. Siis veel, kui uskusin, et Ehituskool on üks uus etapp minu elus, mis paneb mind teisiti mõtlema ja käituma. Tõsi, osaliselt see nii ongi, aga kas just kool otseselt, see on teine teema.
Selle motiivi peal on peiteldamine üsna konarlik ja suurelt ette haaratud, on palju defekte, mida on hiljem raske välja lihvida. Proovisin mustri välja lõikamiseks tikksaele ehitatud minitera, mille sügavus ulatus ligemale 6-7mm. Küll aga polnud see üldse hea idee, sest see lõhkus materjali tohutult, arvestades, et materjali valik niigi oli liialt pehme, rabe, st, et see võimalus kuskilt joonest peitliga mööda kihutada, oli äärmiselt kõrge. Ning samuti saega sai seda lõhutud tublisti ja kasutegur sellel polnud üldse nii kõrge.
Edaspidine - kui siin liivapaberiga veel nühkida ja ühmida, siis võib suurem osa defekte ära varjata või sootuks välja lihvida, kuid päris loodetud tasemel ta pole. Ma nõuan endalt ka üpris palju, seega on edasiminek ehk frustreerivalt närviline, kuid samas kindlasti liikuv - see on minu motivatsioon arenemiseks.


Ja viimaks viimase nädalavahetuse töö. Arvestades, et ma polnud varem midagi sellist, pooleldi 3D graafilist kujundit teinud, olen ma suures plaanis rahul. Kõige raskemaks osutus just peitelduse puhul seda, mis kõrgusele mingi detail autost teha ja mismoodi kumerused kajastuvad, kui kuju on just selline ja maksimaalne sügavus on kujundil ca 6mm. Kusjuures juba 2010 seda alustades lootsin ma seda invaliidiautot "SMZ" just sellisena teha, aga ilmselgelt puudus vajalik kogemus toona selleks. Kuna aga peiteldus sai tehtud vägagi kannatlikult, ei tekkinud ka defekte pehme materjali peal, ka lihvimine andis soovitud kvaliteedi. Peale sai põletatud ka tähtsamad kontuurid, ning väga nuriseda ma selle kallal ei oska (ainult ukse külg võiks sirgem olla :), aga eks ta selline multika stiilis "Muhvi auto" rohkem olegi).

Nüüd jääb üle siis kõik kujundi ümbrused veel hoolikalt liivapaberiga üle käia, et konarusi ei oleks ja sisse süvistus oleks nö ühtlase ja loogilise kahanemisena. Siis veel tuleb üleüldine äär kumeraks lihvida (freesiga ei hakka soont sisse lõikama, kuna pole piisavalt ruumi selleks). Ning siis võib ta vist seina peale riputada. Mäletan, et päris algupäraselt oli ta mõeldud mul voodi päisesse seisma, aga kuidagi kahju on panna nii põhjalikku tööd nii tähtsusetu koha peale... Või pole tähtsusetu?...

No comments:

Post a Comment