Hoiukutsu, statiiv, diivanilaud

Küll on hea meel alustada see kord hoopistükis sellega, et midagi on valmis saanud. Küll aga tegu vanade tuttavate asjadega, aga siiski.

Esiteks siis mündikoerast, mis eelmine kord sai karvad külge ja põletatud ka. Seekord lakkisin ta üle ja nüüd võiks ta minu meelest valminuks lugeda:

Kas on paremat rahavalvurit kui inimese igipõline sõber - koer?

Järgmiseks sain ma tehtud nädalavahetusega ka diivanilaua lõpliku viimistluse. Ehk kõigepealt sain teda ligi 2h tuimalt lihvida, siis kuna klaasivalts oli ühest äärest 2mm mööda, pidin ka toda väheke peiteldama sirgemaks ja täisnurga alla. Puudu on veel vaid klaas.

Sai valitud elutoa mööbliga kõige ligilähedasem toon - Tikkurila Mänty vee baasil peits-lakk. Ehk panen ka pildi siia millalgi üles, kui klaas paigal ja laud oma töökohustusi täitmas.

Ning viimaks põhiline objekt, mille kallal see nädalavahetus palju vaeva ja aega on nähtud. Sisuliselt on statiiv valmis, nüüd aga hakkab kujunema erinevaid probleeme välja, mida võiks parendada. Õnneks kapitaalselt midagi ringi ehitama ei pea.
Aga kõigest alates algusest:

• esimene blogipostitus oli visand, ehk idee paberil, sellest täpsemalt oli juttu siin: Statiivi esimene osa
• teine postitus sisaldas endas juba esimesi detaile ja lihtsamat monteerimist: Statiivi teine osa
• kolmanda postituse tarbeks sain tähtsaima detaili selle juures: Statiivi kolmas osa
• neljas postitus hõlmas ka ühtlasi viimast etapp, mis enne projekti taaselustamist tehtud sai: Statiivi neljas osa

Ja nüüd, üle poole aasta hiljem võtsin kapiotsast selle asja uuesti alla ning hakkasin edasi mõtlema:

See sama detail, mis ei tahtnud kuidagi sobituda eelnevale konstruktsioonile, sai endale väga loogilise kuju. Esiteks peiteldasin talle täpselt sobiva pesa pealt poolt ja alt süvendasin seda kohta, et jääks puit alumise kruvi keeramise tarvis vähe peenem ja kitsam. Nüüd aga pääseb kruvile üsna hõlpsalt ligi ja eriti tülikas kaamera kinni / lahti kruvimine pole.

Järgmiseks etapiks sai statiivi kang ehk selline pulk, millest on võimalik kaamerat keerata ja suunata:

Tappühendusega, liimiga ja kruviga kinni - loodetavasti ei lähe kuhugi. Algul seisnes reguleerimiseidee veel selles, et ehk annab kangi ka pikendada / lühemaks teha hõlpsasti, mis tähendanuks seda, et tulnuks puurida kangi sisse pikkupidi auk ja pulk sinna otsa, kinnitused neil omavahel oleks tulnud aga üsnagi keerulised. Pealegi peab see kang olema usaldusväärselt täpne ja kindlasti mitte kuidagit moodi logisema, olgu siis pikk või lühike. Lühikese kangi kasuks sai aga sestap otsustatud, et seega on teda lihtsam transportida, kang ei jää kuskile vahele ega kinni.

Järgnevaks jõudis järg jalgadeni. Jalgadega oli algul kõvasti peavalu, et kuidas ma nad teen, kuidas oleks tugev ja vastupidav, kuidas oleks võimalikult kerge. Puidu puhul tugev ja vastupidav ning kerge ei käi tihti käsikäes. Küll aga tuli täitsa välk selgest taevast järgmise idee suhtes. Ilmselt on see lihtsaim, kergeim ja vastupidav lahendus.
Nimelt lõikasin ma endale vastavat materjali ja üle jäid sellised lipid: 46mm laiad ja 15mm paksud, mõte seisnes selles, et peiteldan sinna kraavid sisse, kus 20x20mm lipp sees jooksma hakkab:

märkimine

puurisin olemasoleva suurima puuriga orienteeruva raja ette

kõige aeganõudvam - soone peiteldamine mõõtu

soone lihvimine vastava klotsi ja liivapaberiga

Selle liistuga viimane etapp - teisele poole liistu tuli keskele teha 8mm lai riba, kus sees hakkab jooksma väiksema lipi ühenduspolt. Seega väiksemal jooksval lipil tuli vaid ots ära teritada ja 8mm polt sisse puurida. Jalg on reguleeritav liblikmutriga. Konstruktsioon sai vaatamata lihtsusele piisavalt tugev, et kanda kaamerat, ja pöörlevat alust seal all. Jalad said alla ühendatud väikeste hingedega, millega tegelikult sai pisut alt mindud. Hinged said liiga pisikesed ja mitte päris korralikud, väga tilluke lõtk on neil sees ja suure statiivi puhul on seda väga hästi tunda pildistades. Need tuleb veel välja vahetada. Samuti peaks geniaalse lahenduse välja mõtlema sellele, et jalad kõik üksteisest sarnastel kaugustel oleks ja seega ka loodis - kas lihtsalt alt poolt nööriga ühendada, et on võimalik maksimaalne laius jalgadel ja kõik. Kokkupanduna peaks samuti kuidagi jalad kokku köidetud olema. Sellised tööd siis teha veel.

Igaks juhuks sai peale kruvitud ka tilluke vesilood, et oleks hõlpsam üles sättida statiivi, kui see äärmiselt oluline on.
Hetkelisteks miinusteks võikski lugeda ebaõnnestunud hinged ja jalgu koos hoidvad süsteemid. Ülejäänu töötab laitmatult. Kusjuures diivanilaua pildid saidki selle pealt just tehtud.