Search This Blog

Saturday, March 24, 2012

Käokell - vesiratta ettevalmistused ehk ülekanded

Täna sai pisut jällegi juures oldud asjal, plaan oli enamvähem olemas, seega väga palju aega mõtlemiste peale ei kulunudki. Aga siiski, nikerdamist ja kombineerimist mitmeks tunniks. Ei tea, kas on võimalik teksti ja piltide näol üldse mingit ülevaadet sellest anda, mida teen, aga üritan:
Punase noolega märkisin ära peahammasratta, mille all on näha ka keti hammasratas. Süsteemi mõttes on tegemist siis selle ketihammasrattaga, mis liigutab kägu, puhub vilesid, lööb haamriga kella, ning kõige selle jaoks on eraldi kett ja pomm siis. Kuna minu ideeks oli juurde kombineerida talle lisaks kägu liigutamisele / häälitsemisele ja kella löömisele ka väike vesiratas, mida ringi ajada vastavalt samal ajal. Esimeseks hammasrataks (pildil sinise noolega) lisasin kõige väiksema pulk-hammasratta, mille sain varumehhanismist. Selle sain aga kinnitada õnneks originaalmehhanismi sisse, puurides vaid 2x 1mm augud ja kahe plaadi vahele. Samuti sai esimene hammasratas just selline pandud seetõttu, et jõuallikat pisut kättesaadavamaks teha, ent samas kettidele jalgu ei jääks miskit.
Tegemist oli originaalis hammasrattaga, mis reguleeris süsteemi töötamiskiirust. Kuna pomm on raske ja jõud on taga, peab ka mehhanism raske olema tirida, vastasel juhul kukuks ka kägu liialt kiirelt. Sestap oli ülikiire ülekandega selline väike tiivik seal pöörlemas, mis tegi liikumise oluliselt raskemaks. Ma võtsin hetkel aga selle vahelt ära ja raskust hakkan reguleerima vesirattaga. Loodan ainult, et vesiratas loomulikus asendis liiga raske pole ringi ajada, kui on aga kergem, panen väikse tiiviku tagasi oma kohale.
Tagasi tulles tänase leiutise juurde... Koos pulkhammasrattaga viisin ülekande vastu kesta esikülge, et jõud nii palju ei mõjuks fikseerimispunktist eemal. Teiseks hammasrattaks on juba vähe suurem, toestsus on kesta küljes ja mehhanismi küljes. Hoiab end väga hästi paigal (lõtke pole ja kinni ei poogi end).
Seejärel otsustasin kolmandaks ja ühtlasi viimaseks hammasrattaks panna sama suure, kui on jõuallikas ise, mis teoreetiliselt tähendab seda, et kokkuvõttes käib vesiratas sama aeglaselt, kui kett liigub. Teiseks ei taha rohkem ülekandeid teha seetõttu, et see kõik hakkab jõudu kaotama. Mingil määral on seal jõud taga siiski ja ma kardan,et ei suuda neid nii hästi kinnitada. Kolmanda hammasratta kohalt ei jää ka pisike veeturbiin ette enam kellaosutitele. Küll aga on selle juures veel pisut nuputamist, kuidas võll läbi kesta ette tuua, nii, et saab ka hammasratta korrektselt kinnitada, ent samas minimeerida ka hõõrdumine, mis võtab palju jõudu ära.
 Hetkeidee - polt läbi, üks / (kaks koos väikse peiteldusega) seib vastu hammasratast hoiab sobivat kõrgust, et hambad hambuksid mutter fikseerib ära poldi hammasrattaga, nüüd tuleb puurimist veel mõtiskleda, kuidas ta ära fikseerida väljast poolt. Hõõrdumise vältimiseks tuleks ilmselt topeltmutriga teha, ent kas siis jällegi saab turbiini otsa kruttida...

Sellised mõtisklused ja probleemid siis pidevalt valdavadki. Läbi tuleb mõelda tohutult ja iga kandi pealt, et pärast midagi väga ringi ei peaks ehitama. Samas peaks asi ka võimalikult lihtne ja kerge olema - see ongi vast üks raskemaid külgi. Välja mõelda on iga probleemi juures väga lihtne midagi, aga iseasi, kas see on piisavalt hea, et toimib igati.
Järgmisena aga tahaks viimase hammasratta ka veel paika saada ja siis võib juba turbiini hakata puidust peiteldama.

No comments:

Post a Comment