Käokell

See põnev projekt on jõudnud juba ca 2 kuud seista toa nurgas ja tolmu koguda. Üritasin selle maiuspala jätta viimaste asjade hulka, aga kuna muude projektide tarvis on mingid piirangud - mille jaoks pole materjali sobivat, millel puudub kindel eesmärk, mille jaoks puudub välja töötatud idee ja tööde järjekord. Sestap tekkiski tühimik ja otsustasin selle ette võtta.
Tegelikult pole tehtud töid siin täna veel midagi ette näidata. Võtsin vana vene päritolu "Majak" kella ette ja hakkasin uurima-puurima.

Kuna mul käokelladega kokkupuude eelnevalt oli praktiliselt null - polnud teda õieti oma silmaga töötamasgi ilmselt näinud (kui just üldse, siis väga väiksena). Veel vähem oli mul aimu sellest, kuidas ta sisemus võiks töötada.

Sestap alustasin algusest ja hakkasin järk järgult detaile küljest ära võtma - alustuseks viled. Tehniliselt on nii, et mehhanismist tuleb traadi tõuge ja see kukub järsult - lükkab lõõtsa üles (ehk kogub õhku sisse) ja laseb järsult kukkuda (lõõts puhub õhku vilesse). Olemas on kaks erineva helikõrgusega vilet, mis järgemööda tekitavad "Ku-ku" effekti. Kusjuures vasakpoolne lõõts tõukab ka kägu pisut aknast rohkem välja vaatama ja "kummardama". Nagu parempoolsel pildil on näha parempoolne punane vile, mis pole töökorras. Suure tõenäosusega on probleem katkises lõõtsas, kust väike õhuvool kiirelt tee välja leiab, samuti on vile alt puidust põhi puudu.
Vasakpoolsel pildil aga roheline vile on vägagi kurvas seisus ja siin tuleb see osaliselt täiesti nullist ehitada, ehk annab mõnda osa restaureerida ka - lõõtsast on vaid mälestused ja vilel on ka õhuauke sees. Aga loomulikult on põnevam ise läbi teha täiesti uue tegemine, saab rohkem õppida ja kogemusi :). Mingi karvane tunne ütleb, et siin on herilasepesa sees olnud, juba päris mitmeid herilasi on välja tulnud mehhanismi vahelt ja seest.

Mida rohkem erinevaid detaile hakkas tekkima töölauale ja vähem käokella kõhtu jäi, hakkasin tegema segaduse vältimiseks kiiruga lipikuid, millega ära tähistada, mis miski on. Üritasin selgusele jõuda, mis vardad üldse millegi jaoks on:

Kägu noogutamas, tagant poolt:

Väliskesta jäänused:

Peale osutite eemaldamist tuli kellamehhanism lihtsasti sealt välja, koos käomehhanismiga. Ma ei osanud algul isegi arvata, et ma sellest jagu võiks saada, kuidas see kõik töötab, aga polnudki nii väga utoopiline. Pigem imetlen neid inimesi, kes sellise asja välja mõtlesid ja selle sajandiku täpsusega tuksuma panid. Aga kajastan avastusretke väga põgusalt ka siin:

See on kell eest vaates (osutid käisid selle suure hammasrattaga võlli otsa - tunnivõll ja selle sisemise - minuti võlli otsa).
Piltlikult on kellas kaks erisüsteem ja töötavad mõlemad täiesti eriradapidi. Ehk olemas on kaks ketti kahe pommiga. Parempoolsel pildil: parempoolne pommidest (ja kettidest) tõmbab alla ühte suuremat kellahammasratast, et väikseim neist liikuma hakkaks ja pendel tekitab oma loogilise kiirusega takistuse, et kell õige kiirusega käiks. Vasakpoolne aga on täielikult käo liigutamiseks, helipommi löömiseks, vurri keerutamiseks ja lõõtsade puhumiseks. Kett tõmbab vasakpoolset hammasratast keerlema ja kui kell jõuab täistunnini või pooltunnini, lükkab minuti hammasratas eesosas lukusti maha ja kõik hakkab juhtuma järjest. Süsteem kordub vastavalt pommi raskusest tingitud pöörlemisele, kuni protsessi lõpetab vastav sälkudega ratas, kus sees on teine lukusti - see on siin pildil:

Süsteem töötab nii, et lukusti läheb ühte nendesse sälku ja kui minuti osuti lukusti avab täistunnil, hakkab see ketas keerlema ja jõuab vastavalt palju kordi kella lüüa ja kukkuda, kuni uude sälku kukub. Poole-tunni takisti on veel eraldi, siis sälgust välja ei tule. Näiteks sel pildil on kell just 12 saanud.

Ma ei kujuta ette, kas kellelgi on võimalik selle kirjelduse järgi seda ehitust tegelikult ka selgeks õppida :). Aga vähemalt õppisin ise, kuna praeguse ekskursiooni tegin peast juba. Sai teda põristatud tervelt mitu tundi. Tahaks siinkohal ka tunnustada ja tervitada seda inimest, kes selle süsteemi välja mõtles, et see töötab sajandikutäpsusega ja nagu vanasti kombeks öelda oli - nagu kellavärk.
Hea uudis on ka see, et kõik on töökorras, kuigi mul pole kette ja pomme (kui just teise juurest ära ei võta), ehk tuleb vaid midagi timmida, näiteks pendli takisti otsad on kulunud ja tahaks ehk pisut painutamist nikerdamist. Üldiselt väga lollikindel süsteem ja vedrusid on vist kokku vaid 3. Kõik toimib füüsika baasil ja see ongi kõige parem - puuduvad liigsed konstruktsioonid ja asi on töökindel, sest millal viimati füüsika töökindlusreegleid eiras?
Edasiste plaanidega on nüüd nii, et üritan teda uurida ja selgemaks teha veel, et kui mingeid takistusi tekib, oskan viga leida ja parandada. Samuti tahaks viled jms asjad ise restaureerida / uued teha, et täiskomplekt oleks igati korralikult töötav. Venelastel ta vaevalt korralikult töötas, aga potentsiaali tundub olevat, et see tip-top korras oleks. Seejärel, kui tehnika korras, tahaks ühe ilusa kesta talle valmis meisterdada. Vanaga pole kahjuks midagi teha, küljed on täitsa läbi ja pudenevad kätte ära, ning sellist kella ei tahakski eriti saepuruplaatide vahele enam toppida. Kummaline ikka see, et tehnika on kõik super, kuid väliskesta on küll ikka üsna maitsetult tehtud. Teine Majaki kell on oluliselt ilusama välimusega, tehniliselt sama, sellest aga kunagi hiljem juttu juba.