Käokell - viled valmis!

Tänane, pühapäev, osutus siis selleks õnnelikuks päevaks, mil saab lõppenuks lugeda suhteliselt keeruka (vähemalt minu jaoks esmakordne säärane juhtum) osaprojekti - vilede taastamise. Õieti restaureerimisest midagi kirjutada pole, sest vanad viled on õpetuseks ja mõõduvõtmisteks eksponeeritud vaid ja võivad nüüd klaasi taha mälestuseks minna. Tehtud on nullist täiest uued viled, ja mis peamine - töötavad väga hästi, teevad korralikku vali heli ning seda ka väiksema lõõtsa liigutamise korral. Aga kõigest lähemalt:

Tänane algas sealt, kust eilne lõppes, teha jäi esimesele vilele lõõts. Lõõtsa materjaliks sai kasutatud siis maalrikostüümi. Tegemist on väga tugeva kiulise materjaliga, mis ei tohiks ka ajapikku väga laguneda, teisalt aga on väga hõlpsasti lõigatav ja töödeldav kääride ning noaga.

 Siinkohal märgin veel ära, et nagu internetis soovitatud, jätsin 1mm (puuri) hinge vahele, et jääks liikumisruumi. Teisiti oleks võinud hing avades kinni "pookida" end. Parema liikuvuse huvides ei teinud see halba.
Järgides juhiseid, mille leidsin internetist, alustasin aga lõõtsa "hingest", ehk esmalt tuli katta see külg eraldi, mis toimib kui "uksehingena".

Järgnevaks tuli välja lõigata kõik ülejäänud küljed ühe tükina, äärtesse peavad jääma väikesed ülekatted hingele - et nurgad oleks ilusti õhutihedad. Praktikas nägi see välja umbes nii:

Kõigepealt kõige tagumine külg lahti avatuna, märkisin vajalikud laiused (lõõtsa aluse ja pealise)
 ära riide peale. Seejärel, kui liim pisut kuivas, tulid küljed:

Ning lõpuks olidki mõlemad valmis. Voltidega otsustasin nii teha, et kui lõõts valmis (lihtsam on teda liimida, kui ta hoiab end ise lahti ja ühtegi volti pole) voltisin ta nii kokku, nagu vaja ja panin pitskruviga kinni:

Miks ma ainuüksi sellest osaprojektist nii vaimustuses olen, on see, et siin on 2 pisikest elementi, mis on valminud suuresti katseeksitusmeetodil ja loogikat kasutades. Eriti aga on hea meel vilede üle, mida algul kartsin, et ei oska üldse käima saada ehk, oskan nüüd juba seadistada. Rohkematest tähelepanekutest tegin aga ühe väikese joonise:

Vile juures on tähtis:

1. õhukindlus tuubis
2. õhukanalite ühtlane tasapind ja voolavus
3. eriti tähtis on kiilu kujulise välja laske koha asukoht, et ta oleks piisavalt lähedal kitsaks surutus õhukanali lähedal (mitte liiga lähedal, aga ka liiga kaugel) (joonisel alumise punase täpina)
4. õhukanali lõpuosa, ehk ka väljalaskeseina asukoht taas, ta peab suunama õhukanali täpselt teraviku peale. Kui esisein oleks liiga kõrgel, jookseks otse kanalist välja õhk. Kui aga liiga madalal, jookseks õhk lihtsalt tuubi sisse.
5. Tuubi suurus - kõrgema heliga vile puhul asus põhi keskel, madalama puhul täitsa põhjas (9cm)

Esimese joonise peal joonistasin sellise enda idee, mis võiks veel parandada vilede tööd. Nimelt, kui kanal suunataks juba algul otse kiilu peale, mitte ei peaks seda esisein määrama. Küll aga on seda raske teostada, sest kõverat kanalit tikksaega eriti ei lõika, kui tegemist 18x18x10mm kuubiga. Seni sai aga tikksae ja trelliga ilusti hakkama.
Lõõtsa juures on tähtis:

1. õhukindlus
2. materjali voltivuse võimalus
3. sees olevad raskused on vältimatud, see tagab kiirema ja suurema õhuvoolu.

Nii palju on veel nokitseda jäänud, et lõõtsa raskustele käis originaalis värviline paber peale (erinevatele viledele eri värvi, et oleks tuvastatavad, kumb on kumb) ja mehhanismi hoova konks on puudu, mis neid liigutama hakkab.
Vilede saab nüüd joone alla tõmmata. Eks järgmises käokella postituses selgub, mis järgmiseks ette võtan.